Varangu lade: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Varangu lade [[lamav kiht|lamab]] [[Alam-Ordoviitsium]]i ladestiku [[Pakerordi lade]]mel ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Hunnebergi lade]]. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Tremadoci lade]]. |
Varangu lade [[lamav kiht|lamab]] [[Alam-Ordoviitsium]]i ladestiku [[Pakerordi lade]]mel ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Hunnebergi lade]]. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Tremadoci lade]]. |
||
Ladet leidub vähesel määral [[Põhja-Eesti|Põhja]]- ja [[Loode-Eesti]]s<ref name="EE"/>. Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala [[Paldiski]] ja [[Kunda]] vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub [[Lihula]] ja Hiiumaa lõunaosa vahel.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda perekonna ''[[Obolus]]'' jäänuseid sisaldav [[Konglomeraat (geoloogia)|konglomeraat]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> |
|||
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Türisalu kihistu]] Tabasalu kihistik ja [[Zebre kihistu]] Kumbri ning Lutriņi kihistik. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m ([[Toolse]] kandis)<ref name="EE"/>. |
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Türisalu kihistu]] Tabasalu kihistik ja [[Zebre kihistu]] Kumbri ning Lutriņi kihistik. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m ([[Toolse]] kandis)<ref name="EE"/>. |
||
Lade [[paljandumine|paljandub]] |
Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Pakri neem]]el, [[Keila-Joa]]l, Varangus, [[Aseri]]s<ref name="EE"/>. |
||
Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli [[aleuriitsavi]]<ref name="EE"/>. Kohati esineb selles ka [[püriit]]i ja [[glaukoniit]]i. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega [[liiv]]. |
Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli [[aleuriitsavi]]<ref name="EE"/>. Kohati esineb selles ka [[püriit]]i ja [[glaukoniit]]i. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega [[liiv]]. |
||
Redaktsioon: 10. märts 2018, kell 14:32
Varangu lade (varem: Ceratopyge lade) on Ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade[1]. Seda hakkasid esimesena eristama Ralf Männil, Kaarel Orviku, Karl Müürisepp ja Ago Aaloe aastal 1958. Lademe stratotüübiks on Selja jõe kaldad, lade on oma nime saanud Varangu küla järgi jõe ääres.[2]
Varangu lade lamab Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lademel ja sellel lasub Hunnebergi lade. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Tremadoci lade.
Ladet leidub vähesel määral Põhja- ja Loode-Eestis[1]. Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala Paldiski ja Kunda vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub Lihula ja Hiiumaa lõunaosa vahel.[3] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda perekonna Obolus jäänuseid sisaldav konglomeraat.[4]
Litostratigraafiliselt vastavad sellele Türisalu kihistu Tabasalu kihistik ja Zebre kihistu Kumbri ning Lutriņi kihistik. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m (Toolse kandis)[1].
Lade paljandub näiteks Pakri neemel, Keila-Joal, Varangus, Aseris[1].
Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli aleuriitsavi[1]. Kohati esineb selles ka püriiti ja glaukoniiti. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega liiv.
Viited
| Ladestu | Ladestik | Lade | kivimiline koostis avamusel | paksus |
|---|---|---|---|---|