Püriit

Püriit
Omadused
Keemiline valem	FeS2
Mineraaliklass	sulfiidid
Molekulmass	119,98
Värvus	rohekaskollane, hall
Tihedus	5,02 g/cm³
Kõvadus	6...6,5
Lõhenevus	halb
Süngoonia	kuubiline
Punktigrupp	kuubiline diploidaalne
Kriips	rohekasmust
Kaksistumine	tavaline
Murdepind	karpjas
Läige	metalne

Püriit (ka kassikuld^[1]) on sulfiidne mineraal.

Püriit koosneb väävlist ning rauast^[1] (FeS₂).

Nimi püriit tuleneb kreekakeelsest sõnast pür, mis tähendab tuli. Püriit tekitab sädemeid selle löömisel ränikiviga ning seda kasutati tule süütamiseks.^[2]^[3] On tõendeid, et püriiti on kasutatud tule süütamiseks juba 50 000 aastat.^[4]

Püriit on kõige levinum sulfiidne mineraal.^[5] See tekib peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt^[6], mõned tänapäeva mikroorganismid toodavad püriiti oma ainevahetuse jäägina^[1].

Püriit on enamasti kollakat või halli värvi^[7], moodustab kuubilisi kristalle^[8], tihedus 4,9...5,1 g/cm³, metalse läikega. Tüüpilise maakmineraalina on püriit mikroskoobi all läbipaistmatu, tema kõvadus on 6...6,5.

Ehkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda rauamaagina, sest selleks otstarbeks sobivad hematiit ning magnetiit paremini.

Püriiti on aetud segi kullaga, mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks^[1]. Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga.^[9] Kullast veelgi rohkem sarnanevad püriidiga markasiit^[10] ning kalkopüriit.

Püriit tekib tänapäeval sulfaate lagundavate bakterite toimel, mis lagundavad orgaanilist materjali hapnikuvabas keskkonnas ning toodavad vesiniksulfiiti. See võib omakorda reageerida rauaga, moodustades püriiti ehk raudsulfiidi.^[11] Püriidi tekkeks on vaja orgaanilist materjali, rauda ja hapnikupuudust.

Püriiti ja markasiiti esineb Eesti aluspõhja kivimites^[12] sageli^[13], kuid hajutatult väikeste terakestena. Silmapaistvas kontsentratsioonis esineb püriiti Alam-Ordoviitsiumis (diktüoneemakilda all^[3]), kus püriidikihi paksus ulatub kohati 30 sentimeetrini.

Vaata ka

väävelhape

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ERR, Priit Ennet | (7. oktoober 2019). "Maailma vanimate olendite fossiilid said tõendust juurde". ERR. Vaadatud 21. aprillil 2025.
↑ "πυρίτης". A Greek-English Lexicon.
↑ ^3,0 ^3,1 "Õhtuleht (1944-2000) 10 november 1961 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 21. aprillil 2025.
↑ Sorensen, A. C.; Claud, E.; Soressi, M. (19. juuli 2018). "Neandertal fire-making technology inferred from microwear analysis". Scientific Reports (inglise). 8 (1): 10065. Bibcode:2018NatSR...810065S. DOI:10.1038/s41598-018-28342-9. ISSN 2045-2322. PMC 6053370. PMID 30026576.
↑ Vernon J. Hurst; Thomas J. Crawford (1970). Sulfide Deposits in the Coosa Valley Area, Georgia. Economic Development Administration, Technical Assistance Project, U. S. Department of Commerce. Lk 137.
↑ Hurlbut, Cornelius S.; Klein, Cornelis (1985). Manual of Mineralogy (20th ed.). New York, NY: John Wiley and Sons. Lk 285–286. ISBN 978-0-471-80580-9.
↑ Jackson, Julia A.; Mehl, James; Neuendorf, Klaus (2005). Glossary of Geology. American Geological Institute. Lk 82. ISBN 9780922152766 – cit. via Google Books.
↑ Xin Zhang & Mengquin Li (19. juuni 2017). "Potential resolution to the doping puzzle in iron pyrite: Carrier type determination by Hall effect and thermopower". Physical Review Materials. 1 (1): 015402. Bibcode:2017PhRvM...1a5402Z. DOI:10.1103/PhysRevMaterials.1.015402.
↑ ERR (2. märts 2022). "Geoloog Eestist leitud kullast ja hõbedast: eelaimdus oli olemas". ERR. Vaadatud 21. aprillil 2025.
↑ Hesse, Rayner W. (2007). Jewelrymaking Through History: An Encyclopedia. Greenwood Publishing Group. Lk 15. ISBN 978-0-313-33507-5.
↑ Bragg, W. L. (1913). "The structure of some crystals as indicated by their diffraction of X-rays". Proceedings of the Royal Society A. 89 (610): 248–277. Bibcode:1913RSPSA..89..248B. DOI:10.1098/rspa.1913.0083. JSTOR 93488.
↑ "püriit - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 21. aprillil 2025.
↑ "Virumaa Teataja 30 oktoober 2018 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 21. aprillil 2025.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ERR, Priit Ennet | (7. oktoober 2019). "Maailma vanimate olendite fossiilid said tõendust juurde". ERR. Vaadatud 21. aprillil 2025.

[2] "πυρίτης". A Greek-English Lexicon.

[:1-3] 3,0 ^3,1 "Õhtuleht (1944-2000) 10 november 1961 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 21. aprillil 2025.

[4] Sorensen, A. C.; Claud, E.; Soressi, M. (19. juuli 2018). "Neandertal fire-making technology inferred from microwear analysis". Scientific Reports (inglise). 8 (1): 10065. Bibcode:2018NatSR...810065S. DOI:10.1038/s41598-018-28342-9. ISSN 2045-2322. PMC 6053370. PMID 30026576.

[5] Vernon J. Hurst; Thomas J. Crawford (1970). Sulfide Deposits in the Coosa Valley Area, Georgia. Economic Development Administration, Technical Assistance Project, U. S. Department of Commerce. Lk 137.

[Hurlbut2-6] Hurlbut, Cornelius S.; Klein, Cornelis (1985). Manual of Mineralogy (20th ed.). New York, NY: John Wiley and Sons. Lk 285–286. ISBN 978-0-471-80580-9.

[7] Jackson, Julia A.; Mehl, James; Neuendorf, Klaus (2005). Glossary of Geology. American Geological Institute. Lk 82. ISBN 9780922152766 – cit. via Google Books.

[auto-8] Xin Zhang & Mengquin Li (19. juuni 2017). "Potential resolution to the doping puzzle in iron pyrite: Carrier type determination by Hall effect and thermopower". Physical Review Materials. 1 (1): 015402. Bibcode:2017PhRvM...1a5402Z. DOI:10.1103/PhysRevMaterials.1.015402.

[9] ERR (2. märts 2022). "Geoloog Eestist leitud kullast ja hõbedast: eelaimdus oli olemas". ERR. Vaadatud 21. aprillil 2025.

[10] Hesse, Rayner W. (2007). Jewelrymaking Through History: An Encyclopedia. Greenwood Publishing Group. Lk 15. ISBN 978-0-313-33507-5.

[Brag1913-11] Bragg, W. L. (1913). "The structure of some crystals as indicated by their diffraction of X-rays". Proceedings of the Royal Society A. 89 (610): 248–277. Bibcode:1913RSPSA..89..248B. DOI:10.1098/rspa.1913.0083. JSTOR 93488.

[12] "püriit - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 21. aprillil 2025.

[13] "Virumaa Teataja 30 oktoober 2018 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 21. aprillil 2025.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]