Türisalu kihistu
Türisalu kihistu (inglise keeles Türisalu Formation) on Ordoviitsiumi ajastu kihistu. Kihistu on nimetatud Türisalu panga järgi, mis on ka kihistu stratotüübiks. Seda hakkas esimesena määratlema Karl Müürisepp aastal 1958. Ajaliselt kuulub see suuremalt jaolt Pakerordi lademesse, moodustades selle ülemise osa, ent Tabasalu kihistik kuulub Varangu lademesse.[1] Kihistu on kõige paksem Loode-Eestis, kus Elbikul on selle paksuseks 6,1 meetrit, ent Põlvas on kihistu vaid 5 sentimeetrit paks.[2]
Kihistul on kaks kihistikku: Tabasalu kihistik ja Toolse kihistik.[1] Kihistu kivimid on üldiselt väga ühtsed, koosnedes kildast, ent Varangu lademe ja Pakerordi lademe piire märgib uue kivististetüübi ilmumine, samuti on Tabasalu kihistikus õhukesi kvartsliiva kihte ja see sisaldab alumiste kihtidega võrreldes rohkem püriiti. Tabasalu kihistik jääb Varangu lademesse, üleminekupiirkond asub valdavalt Toolse kihistikus.[3] Kihistu kivimitest suurem osa kuulub Pakerordi lademesse, uuemad Varangu lademesse kuuluvad kivimid esinevad vaid Tallinna ja Rapla vahelisest joonest ida pool. Tapast ida pool jäävad kihistu kivimid juba kõik Varangu lademesse.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=T%C3%BCrisalu+kihistu (vaadatud 10.02.2017)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 11. veebruaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Varangu Stage H. Heinsalu & V. Viira: Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 ´lk. ISBN 9985-50-185-3.
- ↑ Pakerort Stage H. Heinsalu & V. Viira: Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 ´lk. ISBN 9985-50-185-3.