Vepsa köök: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| ⚫ | |||
'''Vepslaste toidulaual''' esineb vähe liha, rohkem on seal aedvilja-, tangu, kala- ning seenetoite. [[Kartul]]i kõrval tarvitatakse rohkesti [[kapsas]]t, [[kaalikas|kaalikat]], [[naeris]]t ja [[hernes]]t. Kartulist valmistatakse nii vormiroogi kui pirukatäidiseid, hernejahu kasutatakse herneleiva valmistamiseks. Palju keedetakse suppe, millele liha lisatakse vaid pühade ajal. Tavaliselt pannakse supp hommikul potiga ahju, kus see haudub õhtuni.<ref name="soome-ugri maitsed">[http://finnougrictastes.com/retseptid/vepsa-kook Vepsa köök] soome-ugri maitsed</ref> |
'''Vepslaste toidulaual''' esineb vähe liha, rohkem on seal aedvilja-, tangu, kala- ning seenetoite. [[Kartul]]i kõrval tarvitatakse rohkesti [[kapsas]]t, [[kaalikas|kaalikat]], [[naeris]]t ja [[hernes]]t. Kartulist valmistatakse nii vormiroogi kui pirukatäidiseid, hernejahu kasutatakse herneleiva valmistamiseks. Palju keedetakse suppe, millele liha lisatakse vaid pühade ajal. Tavaliselt pannakse supp hommikul potiga ahju, kus see haudub õhtuni.<ref name="soome-ugri maitsed">[http://finnougrictastes.com/retseptid/vepsa-kook Vepsa köök] soome-ugri maitsed</ref> |
||
| ⚫ | |||
Kala süüakse nii värskelt, kuivatatult kui soolatult. Tunnustatud kalaks peetakse [[säinas]]t.<ref name="soome-ugri maitsed" /> |
Kala süüakse nii värskelt, kuivatatult kui soolatult. Tunnustatud kalaks peetakse [[säinas]]t.<ref name="soome-ugri maitsed" /> |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Traditsioonilistest pulmatoitudest on teada lihasupp, puder või munanitš (muna vormiroog) ning kohupiim, mis vahel asendati hapupiimaga. Peojookideks olid õlu ning viin. Palju joodi kalja. Nii on Kesk-Vepsas üldtuntud naerikali (repoi), mida peeti laupäeva- ja pühapäevajoogiks. Kindlalt kuulus aga toidukordade juurde tee. Kolm korda päevas teed juua oli Äänisvepsas lausa seaduseks.<ref name="soome-ugri maitsed" /> |
Traditsioonilistest pulmatoitudest on teada lihasupp, puder või munanitš (muna vormiroog) ning kohupiim, mis vahel asendati hapupiimaga. Peojookideks olid õlu ning viin. Palju joodi kalja. Nii on Kesk-Vepsas üldtuntud naerikali (repoi), mida peeti laupäeva- ja pühapäevajoogiks. Kindlalt kuulus aga toidukordade juurde tee. Kolm korda päevas teed juua oli Äänisvepsas lausa seaduseks.<ref name="soome-ugri maitsed" /> |
||
[[File:Vepsamaa 2017 (967).jpg|thumb|Vepsa pirukad, mis ootavad küpsetamist]] |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited}} |
{{Viited}} |
||
Redaktsioon: 21. jaanuar 2018, kell 22:18
.jpg)
Vepslaste toidulaual esineb vähe liha, rohkem on seal aedvilja-, tangu, kala- ning seenetoite. Kartuli kõrval tarvitatakse rohkesti kapsast, kaalikat, naerist ja hernest. Kartulist valmistatakse nii vormiroogi kui pirukatäidiseid, hernejahu kasutatakse herneleiva valmistamiseks. Palju keedetakse suppe, millele liha lisatakse vaid pühade ajal. Tavaliselt pannakse supp hommikul potiga ahju, kus see haudub õhtuni.[1]
Kala süüakse nii värskelt, kuivatatult kui soolatult. Tunnustatud kalaks peetakse säinast.[1]
Peolaua juurde kuulusid varem kindlasti valge leib ja kalitsad, mis meenutavad mulgi korpe, samuti vatruškad ning mitmesuguse täidisega pirukad.[1]
Traditsioonilistest pulmatoitudest on teada lihasupp, puder või munanitš (muna vormiroog) ning kohupiim, mis vahel asendati hapupiimaga. Peojookideks olid õlu ning viin. Palju joodi kalja. Nii on Kesk-Vepsas üldtuntud naerikali (repoi), mida peeti laupäeva- ja pühapäevajoogiks. Kindlalt kuulus aga toidukordade juurde tee. Kolm korda päevas teed juua oli Äänisvepsas lausa seaduseks.[1]
.jpg)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Vepsa köök soome-ugri maitsed