Tallinna Issanda Muutmise peakirik: erinevus redaktsioonide vahel

Tallinna Issanda Muutmise peakirik
Üldandmed
Ehituse algus	13. sajand
Sissepühitsemine	12/23. november 1732
Renoveeritud	1725–1732, 1827–1833, 1999–2010
Aadress	Suur-Kloostri tänav 14, 10133 Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 21,9″ N, 24° 44′ 37,6″ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 7. jaanuar 2018, kell 19:03

Tallinna Issanda Muutmise peakirik (vene keeles Церковь Преображения Господня) on sakraalhoone Tallinnas, aadressil Suur-Kloostri tänav 14. Issanda Muutmise peakirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku peakirik.

Tänapäeval kasutab kirikut Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku kogudus.

Ajalugu

Kirikuhoone Tallinna vanalinnas ehitati algselt 13. sajandil rooma-katoliku kiriku Tallinna Püha Miikaeli naiskloostri peakirikuks. Taani kroonikate põhjal on üritatud tõestada, et kloostri ehitamist alustati 1249. aastal Taani kuninga Erik IV Adraraha soovil, kuid on võimalik, et see aastaarv on kloostri asutamisotsuse tegemise aeg. Kloostri kavatis kujunes pika aja jooksul (150–200 aastat)^[1].

Reformatsiooni ajal kloostrit ei suletud ning ka kloostrist vabatahtlikult lahkujaid oli üksnes neli. 1543. aastal sõlmiti Tallinna rae ja aadelkonna vahel kokkulepe, mille tulemusena abtiss Elsebe Soye astus luteri usku ning jätkas valitsemist dominana. Aastal 1629 suri kloostri viimane domina Kate Kudling ning klooster sekulariseeriti. 16. veebruaril 1631. aastal sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond gümnaasiumi asutamise lepingu ning kloostri vara anti üle Tallinna Gümnaasiumile (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium). Kloostri kirik anti Rootsi garnisonile.^[1] ning seal tegutses Mihkli kogudus.

Tallinna hõivamise järel Põhjasõjas 1710. aastal asutati Eesti- ja Liivimaa provintsides elavatele venelastele õigeusu kogudusi ja kirikuid eeskätt linnades. Tallinnas peeti õigeusu teenistusi Nikolai kirikus Vene tänaval ja endises luterlikus Mihkli kirikus Rüütli tänaval aastatel 1710–1716. Eestimaa kindralkuberneri Aleksandr Menšikovi nõudmisel andis Tallinna raad Mihkli kiriku kui endise Rootsi riigi omandi üle Vene garnisonile 14/25. veebruaril 1716. aastal. Vene garnisonipolk kasutas kirikut kuni ümberehituseni ning kirikus asus Theodorus Väeülema ikoon ning ka kirikut nimetati Theodorus Väeülema kirikuks. Peakirik pühitseti pärast ümberehitust 1734. aastal Issanda Muutmise püha auks õigeusu Issanda Muutmise peakirikuks (Соборная церковь Преображенiя Господня) ning oli kuni 1900. aastani peakirik (katedraal), kuni Aleksander Nevski katedraali valmimiseni.

Kirikule ehitati torn 1776. aastal, praegused aknad, peauks ja katusekuppel valmisid aastail 1827–1830.

Vaatamisväärsusi

Kirikus on barokne ikonostaas (1720), mille kinkis Tallinna linnale Peeter I, ja Eesti silmapaistvaim ja suurim barokkaltar, mis valmis 1719. aastal Moskva arhitekti, skulptori ja maalija Ivan Zarudnõi juhatamisel ja seati üles 1732. aastal. Altar valmis Moskvas Kunsti Teostamise Palati juhi Ivan Zarudnõi korraldusel ja alluvuses. Tipptasemelist meisterkonda, kuhu kuulus 29 ikoonimaalijat, 8 maalikunstnikku, 7 nikerdajat ja 2 puuseppa, juhtis arhitekt ja maalikunstnik Ivan Tšernavski.

Tallinna Issanda Muutmise peakirikusse on maetud püha märterpiiskop Platon. Tema hauamonumendi autor on kunstnik Amandus Adamson (1931).

Kiriku kellatornis on Tallinna vanim kirikukell (Matthias Beninck, 1575).

Vaata ka

Kirjandus

Ревельскiй Преображенскiй соборъ. Ревель: Эстляндская губ. тип., 1886. 21 с.
Тизик К.А. Исторiя Ревельскaго Преображенскaго собора. Ревель, 1896. 232 с.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 335–336.

Välislingid

{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi

[EE-1] 1,0 ^1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 335–336.

[1]

@@ 37. rida: / 37. rida: @@
 [[Reformatsioon]]i ajal kloostrit ei suletud ning ka kloostrist vabatahtlikult lahkujaid oli üksnes neli. 1543. aastal sõlmiti [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja [[Liivimaa ordu|aadelkonna]] vahel kokkulepe, mille tulemusena [[abtiss]] [[Elsebe Soye]] astus [[luteri usk]]u ning jätkas valitsemist ''[[domina]]na''. Aastal 1629 suri kloostri viimane ''domina'' [[Kate Kudling]] ning klooster [[sekulariseerimine|sekulariseeriti]]. 16. veebruaril 1631. aastal sõlmisid Tallinna raad ja [[Eestimaa rüütelkond]] gümnaasiumi asutamise lepingu ning kloostri vara anti üle Tallinna Gümnaasiumile (praegune [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]). Kloostri kirik anti Rootsi garnisonile.<ref name="EE"/> ning seal tegutses [[Rootsi-Mihkli kogudus|Mihkli kogudus]].
-Tallinna hõivamise järel [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] 1710. aastal asutati Eesti- ja Liivimaa provintsides elavatele venelastele [[õigeusk|õigeusu]] kogudusi ja kirikuid eeskätt linnades. Tallinnas peeti õigeusu teenistusi [[Tallinna Nikolai  kirik|Nikolai kirik]]us [[Vene tänav]]al ja endises luterlikus [[Mihkli kirik]]us [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänaval]] aastatel 1710–1716. [[Eestimaa kindralkuberner]]i [[Aleksandr Menšikov]]i nõudmisel andis [[Tallinna raad]] Mihkli kiriku kui endise Rootsi riigi omandi üle Vene garnisonile 14/25. veebruaril 1716. aastal. Vene garnisonipolk kasutas kirikut kuni ümberehituseni ning kirikus asus [[Theodorus Väeülem]]a ikoon ning ka kirikut nimetati Theodorus Väeülema kirikuks. Peakirik pühitseti pärast ümberehitust [[1734]]. aastal [[Issanda Muutmine|Issanda Muutmise]] püha auks õigeusu Issanda Muutmise peakirikuks (''Соборная церковь Преображенiя Господня'') ning oli kuni 1900. aastani peakirik (katedraal), kuni [[Aleksander Nevski katedraal]]i valmimiseni.
+Tallinna hõivamise järel [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] 1710. aastal asutati Eesti- ja Liivimaa provintsides elavatele venelastele [[õigeusk|õigeusu]] kogudusi ja kirikuid eeskätt linnades. Tallinnas peeti õigeusu teenistusi [[Tallinna Nikolai  kirik|Nikolai kirik]]us [[Vene tänav]]al ja endises luterlikus [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Mihkli kirik]]us [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänaval]] aastatel 1710–1716. [[Eestimaa kindralkuberner]]i [[Aleksandr Menšikov]]i nõudmisel andis [[Tallinna raad]] Mihkli kiriku kui endise Rootsi riigi omandi üle Vene garnisonile 14/25. veebruaril 1716. aastal. Vene garnisonipolk kasutas kirikut kuni ümberehituseni ning kirikus asus [[Theodorus Väeülem]]a ikoon ning ka kirikut nimetati Theodorus Väeülema kirikuks. Peakirik pühitseti pärast ümberehitust [[1734]]. aastal [[Issanda Muutmine|Issanda Muutmise]] püha auks õigeusu Issanda Muutmise peakirikuks (''Соборная церковь Преображенiя Господня'') ning oli kuni 1900. aastani peakirik (katedraal), kuni [[Aleksander Nevski katedraal]]i valmimiseni.
 Kirikule ehitati torn 1776. aastal, praegused aknad, peauks ja katusekuppel valmisid aastail 1827–1830.