Zimbabwe: erinevus redaktsioonide vahel

	Zimbabwe Vabariik
	Zimbabwe lipp Zimbabwe vapp
Riigihümn	Blessed be the land of Zimbabwe
Pealinn	Harare
Pindala	390 757 km²
Riigikeel	inglise, šona, ndebele
Rahvaarv	12 619 600 (2012, hinnang)
Rahvastikutihedus	32,3 in/km²
Riigikord	parlamentaalne valitsus
President	Emmerson Mnangagwa
Iseseisvus	11. november 1965 ja; 18. aprill 1980
SKT	$5,916 miljardit (2011 hinnang)
SKT elaniku kohta	$500 (2011 hinnang)
Rahaühik	Lõuna-Aafrika rand (R), Botswana pula (P), Briti nael (£), USA dollar ($), euro (€)
Usund	Kristlus, Mbira Dza Vadzimu
Ajavöönd	maailmaaeg +2
Tippdomeen	.zw
ROK-i kood	ZIM
Telefonikood	263

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. november 2017, kell 19:32

Zimbabwe (varasem nimi Rodeesia) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Piirneb idas Mosambiigi, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigi, edelas Botswana ning põhjas Sambiaga. Pealinn on Harare (endise nimega Salisbury). Aprillis 1980 lõppes 15 aastat kestnud valgete vähemuse valitsus ning Zimbabwe põliselanikud moodustasid enamusvalitsuse, mida rahvusvaheliselt tunnustati.

Zimbabwel on kolm ametlikku keelt: inglise, šona ja ndebele. Zimbabwe sai alguse Briti isemajandava Lõuna-Rodeesia kolooniana, mille maad võeti Briti Lõuna-Afrika Kompaniilt. President Robert Mugabe on riigipea ja sõjaväe ülemjuhataja olnud alates riigi iseseisvumisest aprillis 1980. Peaminister on Morgan Tsvangirai.

Nimi

Zimbabwe on olnud tuntud kui Lõuna-Rodeesia (1923), Rodeesia (1965) ja Zimbabwe Rodeesia (1979). Nime Zimbabwe tutvustati 1960. aastatel võimaliku nimena iseseisvale riigile ja seda kasutasid iseseisvust nõudvad liikumised.

Nimi tuleb šona keelest ja see tähendab kas kivimaja või iidset varet, mis on nüüd püha koht. Zimbabwet mainiti esmakordselt kui Symbaoe aastal 1531 Vicente Pegado poolt, kes oli Sofala Portugali garnisoni kapten.

Asukoht

Zimbabwe on ilma merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Riik asub laiuste 15° ja 23°S ning pikkuste 25° and 34°E vahel.

Loodus

Pinnamood

Enamik riigist asub keskplatool, mis ulatub edelast loodesse kõrguste 1200 ja 1600 m vahel. Riigi idapoolne ala on mägine ning seal asub 2592 m kõrge Nyngani mägi. Umbes viiendiku riigist moodustab rohumaa (veld), mis asub madalamal kui 900 m. Victoria juga, üks maailma suurimaid, asub Zimbabwe loodeosas Zambezi jõel. Kliima on troopiline ning vihmaperiood on oktoobri lõpust märtsini. Kliima muudab mõõdukamaks kõrgus merepinnast.

Taimed ja loomad

Savannid moodustavad suurema osa riigist, kuigi niiskes ja mägises idas leidub troopilisi igihaljaid taimi. Zimbabwes kasvavad puud nagu tiikpuu, mahagon, msasa ja ahvileivapuu. Lillede hulgas on hibiskus, ämblikliilia, leonotis ja kassia.

Imetajate hulgas on jõehobu, ninasarvik, paavian, okaapi, kaelkirjak, suurkudu, must Ida-Aafrika antiloop, sebra, mäger, saarmas, okassiga ja jänes. Kokku leidub Zimabwes umbes 350 imetajaliiki.

Roomajaid ja madusid on palju. Suurim roomaja on varaan, kuid jõgedes elavad mitmed krokodilliliigid. Lisaks on Zimbabwe koduks üle 500le linnuliigile ja lugematule hulgale putukatele.

Zimbabwe looduslik mitmekesisus on suur, kuid leidub ka tavapärast troopilist Aafrika floorat ja faunat. Riigi tähtsaimad loomad on lõvi, elevant, Aafrika pühvel, leopard, ninasarvik, mõned primaadid ja antiloop. Kalaliike on 131.

Keskkonnaprobleemid

Minevikus katsid suurt osa riigist tihedad metsad, milles oli palju erinevaid liike. Vaesus, rahvaarvu kasv ja kütuse puudumine viisid metsade maharaiumiseni, mis omakorda vähendas tunduvalt metsiku looduse hulka. Metsade hävimine ja erosioon on tõsised probleemid ning põllumajanduseks sobiva maa hulk on kahanenud. Sellest hoolimata peavad mõned organisatsioonid Zimbabwet üheks parima kliimaga kohaks, kus elada.

Ajalugu

Enne koloniseerimist (1000–1887)

Proto-šona keelt rääkivad kogukonnad tekkisid 9. sajandil Limpopo jõe oru keskosas. Seal liikusid nad edasi Zimbabwe mägismaale. 10. sajandil sai Zimbabwe kõrgplatoo Šona riikide keskmeks ning sama sajandi alguses hakkasid nad kauplema araabia kaupmeestega, mis aitas kaasa Mapungubwe kuningriigi õitsengule 11. sajandil. See riik oli võimsamate Šona riikide eelkäija, mis domineerisid piirkonda 13. kuni 15. sajandi.

13.–15. sajandil asus riigi territooriumil Suur-Zimbabwe riik. Riigi jõukus põhines maavaradel (kuld, vask, tina). Elanikud hülgasid teadmata põhjustel umbes 1450. aasta paiku riigi pealinna ning läksid elama põhjapoolsetele aladele. Kui 19. sajandi keskel avastasid Euroopa maadeuurijad Suur-Zimbabwe linna, siis ei uskunud nad, et võimsad kiviehitised on kuulunud aafriklastele. Selle linna säilinud tornid, müürid ja templid näitavad, et see riik oli võimas.

Uut riiki kutsuti Monomotapa ehk Makaranga (Päikeseriik) ning selle õitseaeg oli 15.-17. sajandil. Monomotapa tuntuim kuningas Mutopa valitses 15. sajandi algul. Tema ajal ulatas šonade riigi mõjupiirkond India ookeanini. Peamiselt kauples riik kulla, elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Sisse veeti Araabia maitseaineid, India kangaid ja Hiina portselani.

Koloniaalaeg (1888–1965)

1880. aastatel hakkas piirkonna vastu huvi tundma Cecil Rhodese Briti Lõuna-Afrika Kompanii. Rhodes sai ndebele rahva käest kaevandusõiguse aastal 1888 ning seejärel alistas ta šona ja ndebele hõimude riigid. 1890 sai ta Briti valitsuselt nende maade haldamise ainuõiguse.

Zimbabwes valitsevad soodsad looduslikud tingimused meelitasid sinna valgeid koloniste. Aafrika hõimud tõrjuti vähem viljakatesse reservaatidesse. Nii tagati eurooplaste istanduste odav tööjõud ning hakati kasvatama tubakat, suhkruroogu ja tegelema karjakasvatusega.

1923. lõppes Lõuna-Aafrika Kompanii ainuvalitsemine Rodeesias ning maa jagati piki Zambezi jõge Briti Lõuna-Rodeesia (praegune Zimbabwe) krooniasumaaks ja Põhja-Rodeesia (praegune Sambia) protektoraadiks. Lõuna-Rodeesia valgetele anti omavalitsuse õigused.

1953. aastal ühendati mõlemad Rodeesiad ja Njassamaa (praegune Malawi) Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooniks, mille pealinnaks sai Salisbury. Tekkis liitriik, kus võim kuulus valgele vähemusele. See riik lagunes musta elanikkonna survel 1963. aastal, kes tahtsid iseseisvust. Ka Lõuna-Rodeesia valged hakkasid nõudma iseseisvust, kuid Suurbritannia valitsus soovis enne garantiid, et kehtestataks enamuse võim.

Iseseisvus ja kodusõda (1965–1979)

1965 kuulutas valge vähemuse valitsuse peaminister Ian Smith maa ühepoolselt Rodeesia nime all iseseisvaks. ÜRO kehtestas seepeale majanduslikud sanktsioonid.

Rodeesia mustanahaline elanikkond alustas Smithi valitsuse vastu relvastatud võitlust. Šona hõimud toetasid Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (ZANU), mida juhtis Robert Mugabe. Ndebeled toetasid oma hõimupealikku Joshua Nkomet ja tema Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (ZAPU). 1976 ühendati jõud Isamaarindeks (PF).

Tänu Lõuna-Aafrikale sai Rodeesia ÜRO majanduslikest sanktsioonidest mööda hiilida, aga kodusõda kurnas riiki. 1979. aastal loobus Smith peaministri kohast musta piiskopi Abel Muzorewa kasuks, kuid teised riigid ei pidanud seda piisavaks. Algasid läbirääkimised, mille tulemusel toimusid 1980. aastal valimised. Võitjaks osutus Isamaarinne ja Zimbabwet kui iseseisvat riiki tunnustati rahvusvaheliselt. Valitsusjuhiks sai Robert Mugabe, kes on alates 1988 olnud president.

Alates 1980. aastast

2009. aastani kehtis riigis dollar (ZWD). Hüperinflatsiooni tõttu loobuti aprillis 2009 oma rahast ja riigis kasutatakse naaberriikide rahaühikuid, USA dollareid ja eurosid.

Majandus

Riigi põhitulud pärinevad põllumajandustoodete (peamiselt tubaka) müügist.

Haldusjaotus

Zimbabwe on jaotatud kaheksaks provintsiks, millele lisandub kaks provintsiõigustega linna.

Provints	Keskus
Bulawayo	Bulawayo
Harare	Harare
Ida-Mashonaland	Marondera
Kesk-Mashonaland	Bindura
Lõuna-Matabeleland	Gwanda
Lääne-Mashonaland	Chinhoyi
Manicaland	Mutare
Masvingo provints	Masvingo
Midlandsi provints	Gweru
Põhja-Matabeleland	Lupane

Provintside nimed tulevad Mashonlandi ja Matabelandi jagamisest kolonisatsiooni käigus. Mashonlandi okupeeris Briti Lõuna-Afrika Kompanii pioneeriüksus ja Matabeland vallutati Esimese Matabele sõja käigus. See jaotus vastab umbes etnilisele piirile enne koloniseerimist.

Provintsi valitseb provintsikuberner, kelle määrab ametisse president.

Rahvastik

Zimbabwe rahvaarv on 12 miljonit.^[1]

Zimbabwe arvukaim rahvus on šonad (82%), kes elavad riigi kesk- ja idaosas. Arvukuselt teine rahvas on lääne- ja lõunapiirkondi asustavad ndebeled (17%). Suurim vähemus on valged, keda on vähem kui 1% rahvaarvust. Valged on enamasti inglise päritolu, kuid leidub ka buuride, kreeklaste, portugallaste, prantslaste ja hollandlaste esindajaid. Valgete kogukond oli arvukaim 1975, kui neid oli umbes 278 000 ehk 4,3% rahvastikust. Tänapäeval on neid vähem kui 50 tuhat.

Umbes 75% elanikest on vähemalt osaliselt kristlased^[1] ning 24% usuvad muistseid jumalaid.

Vaata ka

Välislingid

Zimbabwe, milleks?
Doubts linger over Zimbabwe deal, BBC NEWS, 22. juuli 2008

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 CIA World Factbook

[CIA-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 CIA World Factbook

[1]

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 |  pealinn = [[Harare]]
 |  riigipea_ametinimi = President
-|  riigipea_nimi = [[Robert Mugabe]]
+|  riigipea_nimi = [[Emmerson Mnangagwa]]
 |  valitsusjuhi_ametinimi =
 |  valitsusjuhi_nimi =