Jõehobu
| Jõehobu | |
|---|---|
 Jõehobukari Luangwa jões Sambias | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Sõralised Artiodactyla |
| Sugukond |
Jõehobulased Hippopotamidae |
| Perekond |
Jõehobu Hippopotamus |
| Liik |
Jõehobu |
| Ladinakeelne nimetus | |
|
Hippopotamus amphibius Linnaeus, 1758 | |
 Jõehobu levila (roheline = tänapäeval) | |
Jõehobu (Hippopotamus) on sõraliste seltsi jõehobulaste sugukonda kuuluv poolveelise eluviisiga taimtoiduline imetaja. Jõehobu perekonda kuulub kaks liiki: harilik jõehobu (Hippopotamus amphibius) ja kääbusjõehobu (Hexaprotodon liberiensis). Kehaehituselt sarnanevad jõehobud pigem sigalastega, aga molekulaarsete andmete põhjal on nad lähedasemas suguluses vaalalistega [1].
Sisukord
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on umbes nelja meetri pikkune ja kaalub umbes poolteist tonni. Jõehobu tohutud alumised lõike- ja silmhambad paiknevad hõredalt, on suurenenud nagu elevandivõhad ja pideva kasvuga.
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Jõehobud elavad Aafrikas 2-100 isendist koosnevate karjadena. Karja valitseb isasloom.
Päev möödub jõevees lamades või magades. Jõehobu võib üleni vee alla peituda, jättes välja ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Kuival maal suudab joosta kiirusega 30 km/h.
Sigimine[muuda | muuda lähteteksti]
Kihvad on tohutud relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses. Paaritumine toimub vees, emasloom poegib, kas vees, või ka kuival maal. Üsna pea aga tuleb ema koos pisikestega vette tagasi ning poega imetab jõehobu vees. Kui jõehobu vahetab asupaika, siis tõstab ta poja endale selga, et teda krokodillide eest kaitsta. Ta õpetab poega pea aasta.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku artikkel: jõehobu |
