Jõehobu
| Jõehobu | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Jõehobukari Luangwa jões Sambias
| ||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Hippopotamus amphibius Linnaeus, 1758 | ||||||||||||||
 Jõehobu levila (roheline = tänapäeval)
|
Jõehobu (Hippopotamus amphibius) on sõraliste seltsi jõehobulaste sugukonda kuuluv kahepaikne imetaja.
Sisukord
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on umbes nelja meetri pikkune ja kaalub umbes poolteist tonni. Jõehobu tohutud alumised silmhambad on nagu elevandiluu.
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Jõehobud elavad Aafrikas 2-100 isendist koosnevate karjadena. Karja valitseb isasloom.
Päev möödub jõevees lamades või magades. Jõehobu võib üleni vee alla peituda, jättes välja ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värsket rohtu sööma. Kuival maal suudab joosta kiirusega 30 km/h.
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kihvad on tohutud relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses. Paaritumine toimub vees, emasloom poegib kas vees või ka kuival maal. Üsna pea aga tuleb ema koos pisikestega vette tagasi ning poega imetab jõehobu vees. Kui jõehobu vahetab asupaika, siis tõstab ta poja endale selga, et teda krokodillide eest kaitsta. Ta õpetab poega pea aasta.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku artikkel: jõehobu |
