Jõehobu

Jõehobu
Jõehobukari Luangwa jões Sambias
Kaitsestaatus
Ohualdis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Sõralised Artiodactyla
Sugukond	Jõehobulased Hippopotamidae
Perekond	Jõehobu Hippopotamus
Liik	Jõehobu
Binaarne nimetus
Hippopotamus amphibius Linnaeus, 1758
Jõehobu levila (roheline = tänapäeval)

Jõehobu ehk harilik jõehobu (Hippopotamus amphibius) on sõraliste seltsi jõehobulaste sugukonda kuuluv poolveelise eluviisiga taimtoiduline imetaja. Lisaks harilikule jõehobule kuulub jõehobulaste sugukonda veel kääbusjõehobu (Choeropsis liberiensis). Kehaehituselt sarnanevad jõehobud pigem sigalastega, aga molekulaarsete andmete põhjal on nad lähedasemas suguluses vaalalistega .

Kirjeldus

Ta on umbes nelja meetri pikkune ja kaalub umbes 1,5 kuni 4 tonni. Jõehobu tohutud alumised lõike- ja silmhambad paiknevad hõredalt, on suurenenud nagu elevandivõhad ja pideva kasvuga. Täiskasvand jõehobu naha paksus on umbes 3,8 cm ja nahk eraldi kaalub ca 1 tonni.

Eluviis

Jõehobud elavad Aafrikas 2-100 isendist koosnevate karjadena. Karja valitseb isasloom.

Päev möödub jõevees lamades või magades. Jõehobu võib üleni vee alla peituda, jättes välja ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Kuival maal suudab joosta kiirusega 30 km/h. Jõehobu peetakse Aafrika kõige ohtlikumaks imetajaks kuna tema rünnakute läbi hukkub Aafrikas kõige rohkem inimesi.

Sigimine

Kihvad on tohutud relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses. Paaritumine toimub vees, emasloom poegib, kas vees, või ka kuival maal. Üsna pea aga tuleb ema koos pisikestega vette tagasi ning poega imetab jõehobu vees. Kui jõehobu vahetab asupaika, siis tõstab ta poja endale selga, et teda krokodillide eest kaitsta. Ta õpetab poega pea aasta.