Sekund: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
==Definitsioon== |
==Definitsioon== |
||
Sekund on [[definitsioon|defineeritud]] [[ajavahemik]]una, mis võrdub <sup>133</sup>[[Tseesium|Cs]] ([[tseesium]]-133) [[aatom]]i |
Sekund on [[definitsioon|defineeritud]] [[ajavahemik]]una, mis võrdub <sup>133</sup>[[Tseesium|Cs]] ([[tseesium]]-133) [[aatom]]i [[põhiolek]]u kahe [[ülipeenstruktuurinivoo]] vahelisele üleminekule vastava [[kiirgus]]e 9 192 631 770 [[võnkeperiood]]iga. |
||
Nii defineeris [[rahvusvaheline aatomiaeg|rahvusvahelise aatomiaja]] sekundi [[1967]]. aastal XIII [[kaalude ja mõõtude peakonverents]]. Põhioleku all mõistetakse [[magnetväli|magnetvälja]] puudumist. Aatomiaja sekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud efemeriidiaja sekundiga. Nimelt määrasid kaks astronoomi [[USA]] [[observatoorium]]ist [[USNO]] ja kaks astronoomi [[Teddington]]i ([[Inglismaa]]) uurimisasutusest ''[[National Physical Laboratory]]'' aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel. Nad määrasid [[Kuu]] [[orbitaalliikumise]] Maa suhtes, millest sai tuletada Päikese [[näiv liikumine|näiva liikumise]] [[aatomkell]]aga mõõdetava aja kaudu. |
Nii defineeris [[rahvusvaheline aatomiaeg|rahvusvahelise aatomiaja]] sekundi [[1967]]. aastal XIII [[kaalude ja mõõtude peakonverents]]. Põhioleku all mõistetakse [[magnetväli|magnetvälja]] puudumist. Aatomiaja sekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud efemeriidiaja sekundiga. Nimelt määrasid kaks astronoomi [[USA]] [[observatoorium]]ist [[USNO]] ja kaks astronoomi [[Teddington]]i ([[Inglismaa]]) uurimisasutusest ''[[National Physical Laboratory]]'' aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel. Nad määrasid [[Kuu]] [[orbitaalliikumise]] Maa suhtes, millest sai tuletada Päikese [[näiv liikumine|näiva liikumise]] [[aatomkell]]aga mõõdetava aja kaudu. |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
Kuni [[1956]]. aastani defineeriti sekundit [[Maa (planeet)|Maa]] [[Maa pöörlemine|pöörlemise]] kaudu kui 1/86400 [[keskmine päikeseööpäev|keskmisest päikeseööpäev]]ast. |
Kuni [[1956]]. aastani defineeriti sekundit [[Maa (planeet)|Maa]] [[Maa pöörlemine|pöörlemise]] kaudu kui 1/86400 [[keskmine päikeseööpäev|keskmisest päikeseööpäev]]ast. |
||
1956. aastal defineeris [[Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee]] X [[kaalude ja mõõtude peakonverents]]i ([[1954]]) volitusel sekundi [[Maa tiirlemine|Maa tiirlemise]] kaudu ümber [[Päike]]se kindlal [[epohh (astronoomia)|epohh]]il, sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja [[standard]]it määratleda. Maa liikumist kirjeldati [[ |
1956. aastal defineeris [[Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee]] X [[kaalude ja mõõtude peakonverents]]i ([[1954]]) volitusel sekundi [[Maa tiirlemine|Maa tiirlemise]] kaudu ümber [[Päike]]se kindlal [[epohh (astronoomia)|epohh]]il, sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja [[standard]]it määratleda. Maa liikumist kirjeldati [[Newcombi päikesetabelid|Newcombi päikesetabelite]] järgi, mis annavad Päikese liikumise valemi epohhi [[J1900]] jaoks [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il tehtud [[astronoomilised vaatlused|astronoomiliste vaatluste]] põhjal. |
||
Efemeriidisekund on defineeritud kui 1/31556925,9747 [[troopiline aasta|troopilisest aasta]] keskmisest pikkusest epohhil [[J1900]]. |
Efemeriidisekund on defineeritud kui 1/31556925,9747 [[troopiline aasta|troopilisest aasta]] keskmisest pikkusest epohhil [[J1900]]. |
||
Selle definitsiooni [[ratifitseeriminr|ratifitseeris]] XI [[kaalude ja mõõtude peakonverents]] |
Selle definitsiooni [[ratifitseeriminr|ratifitseeris]] XI [[kaalude ja mõõtude peakonverents]] ([[1960]]). Viide aastale [[1900]] ei tähenda, et tegemist oleks 86 400 sekundit kestva keskmise päikeseööpäeva epohhiga, vaid see on 31 556 925,9747 sekundit kestva [[efemeriidiaeg|efemeriidiaja]] troopilise aasta epohh. Efemeriidiaeg defineeriti ajamõõduga, mis viib [[taevakeha]]de vaadeldud [[asend]]id kooskõlla [[Newtoni mehaanika|Newtoni mehaanikaga]]. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 26. mai 2017, kell 12:54
|
See artikkel räägib ajaühikust; nurga- ja kaareühiku kohta vaata sekund (geomeetria); intervalli kohta muusikas vaata sekund (muusika). |
Sekund (lühend s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv ühik aja mõõtmiseks.
Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi.
Definitsioon
Sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub 133Cs (tseesium-133) aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodiga.
Nii defineeris rahvusvahelise aatomiaja sekundi 1967. aastal XIII kaalude ja mõõtude peakonverents. Põhioleku all mõistetakse magnetvälja puudumist. Aatomiaja sekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud efemeriidiaja sekundiga. Nimelt määrasid kaks astronoomi USA observatooriumist USNO ja kaks astronoomi Teddingtoni (Inglismaa) uurimisasutusest National Physical Laboratory aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel. Nad määrasid Kuu orbitaalliikumise Maa suhtes, millest sai tuletada Päikese näiva liikumise aatomkellaga mõõdetava aja kaudu.
Sekundi all võidakse mõista ka täheööpäeva ehk 0,997 269 566 sekundit.
Defineerimise ajalugu
Kuni 1956. aastani defineeriti sekundit Maa pöörlemise kaudu kui 1/86400 keskmisest päikeseööpäevast.
1956. aastal defineeris Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee X kaalude ja mõõtude peakonverentsi (1954) volitusel sekundi Maa tiirlemise kaudu ümber Päikese kindlal epohhil, sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja standardit määratleda. Maa liikumist kirjeldati Newcombi päikesetabelite järgi, mis annavad Päikese liikumise valemi epohhi J1900 jaoks 18. ja 19. sajandil tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal.
Efemeriidisekund on defineeritud kui 1/31556925,9747 troopilisest aasta keskmisest pikkusest epohhil J1900.
Selle definitsiooni ratifitseeris XI kaalude ja mõõtude peakonverents (1960). Viide aastale 1900 ei tähenda, et tegemist oleks 86 400 sekundit kestva keskmise päikeseööpäeva epohhiga, vaid see on 31 556 925,9747 sekundit kestva efemeriidiaja troopilise aasta epohh. Efemeriidiaeg defineeriti ajamõõduga, mis viib taevakehade vaadeldud asendid kooskõlla Newtoni mehaanikaga.
