Karl August Hermann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. oktoober 2016, kell 00:45

See artikkel räägib heliloojast, keeleteadlasest ja entsüklopedistist; samanimelise kunstniku kohta vaata lehekülge Karl Herman

Karl August Hermann (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.

Elulugu

Hermann sündis sepa pojana. Ta õppis sealsamas algkoolis, kus hiljem töötas ka koolmeistrina. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas Hermann eksternina Peterburis. Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all^[viide?]. 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. Ta tegutses mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1890. aastate esimesel poolel oli tema toimetatud Postimees ainus rahvuslik eesti ajaleht. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor.

Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Hermann asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldine Teaduse Raamat") ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate ("Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani", 1898).

Hermann kuulus nii II, IV, V kui ka VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka. Ta lõi enam kui 300 muusikateost, millest enamik olid koorilaulud. Nendest tuntuimad on "Kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" ja "Oh laula ja hõiska". Lisaks kogus ta rahvaviise.^[1]

Äärmiselt aktiivselt nii mitme valdkonnaga tegeledes ei jäänud tal aega millelegi sügavamalt pühenduda ja see kurnas ta tervist. "Dr. Hermannile sündis see, et kõik tema elu ajalehtedes ära laideti.^[2]" 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson.

Isiklikku

Hermann oli abielus Paula Freybergiga, neil oli neli last.

Tunnustused

1901. aastal valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.

Mälestuse jäädvustamine

Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel.

Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav.

Põltsamaal on Karl August Hermanni monument ja Karl August Hermanni tänav.

Pildid

Karl August Hermanni kunagine eluase Tartus, Veski 27.
Mälestustahvel Hermanni majal Veski 27.
Hermann on maetud Tartu Uus-Jaani kalmistule.

Viited

↑ Karl August Hermann
↑ Aasta ning aastakümme mööda! Postimees, 31. detsember 1890, nr 150, lk 2

Kirjandus

Villem Reiman, "Dr. phil. Karl August Hermann" – Eesti Kirjandus 1909, nr 2, lk 49–65 ja V. Reimani raamatus "Mis meist saab". Ilmamaa, Tartu 2008, lk 113–131
Eesti kirjanduse ajalugu, II köide. ER, Tallinn 1966, lk 558–561, autor Rudolf Põldmäe
Artur Vahter, "Karl August Hermanni päevik" (lk 17–42 tegelik päevik, edasi fiktiivne päevik). Eessõna lk 9–16 "Karl August Hermanni ajast": Ea Jansen. ER, Tallinn 1990, 280 lk
Krista Aru, "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, EKM Teaduskirjastus, Tartu 2008, lk 43–106 ("Karl August Hermann toimetaja ja väljaandjana: kaotused Hermannile, võidud kõigile"), ka lk 334–339 ja mujal

Välislingid

Kirjandusmuuseum: Karl August Hermann, elulugu ja fotod
Anu-Mai Lillo, Karl August Hermanni elulugu, 1996
Krista Aru Inimene on minev, päevaleht jäädav Postimees: 3. august 2011
"Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Karl August Hermann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Eesti-Wene sõnaraamat Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

[1] Karl August Hermann

[2] Aasta ning aastakümme mööda! Postimees, 31. detsember 1890, nr 150, lk 2

[1]

[2]

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 [[Pilt:Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900.jpg|thumb|Hermanni väljaantud ''Eesti Üleüldise teaduse raamat''u tiitelleht. Entsüklopeediast jõudis ilmuda esimene köide A-täht (1900–1904) ning osa teisest köitest B-täht (1906)]]
-Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta oli pede näiteks  muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. Ta komponeeris laulelduse "[[Uku ja Vanemuine]]", mida on peetud ka esimeseks eesti [[ooper]]iks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete [[sumerid|sumerite]] järeltulijad). Hermann asus välja andma esimest eestikeelset [[entsüklopeedia]]t ("[[Eesti Üleüldine Teaduse Raamat]]") ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate ("Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani", [[1898]]).
+Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks  muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. Ta komponeeris laulelduse "[[Uku ja Vanemuine]]", mida on peetud ka esimeseks eesti [[ooper]]iks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete [[sumerid|sumerite]] järeltulijad). Hermann asus välja andma esimest eestikeelset [[entsüklopeedia]]t ("[[Eesti Üleüldine Teaduse Raamat]]") ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate ("Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani", [[1898]]).
 Hermann kuulus nii [[II üldlaulupidu|II]], [[IV üldlaulupidu|IV]], [[V üldlaulupidu|V]] kui ka [[VI üldlaulupidu|VI üldlaulupeo]] üldjuhtide sekka. Ta lõi enam kui 300 muusikateost, millest enamik olid koorilaulud. Nendest tuntuimad on "[[Kungla rahvas]]", "[[Mingem üles mägedele]]" ja "[[Oh laula ja hõiska]]". Lisaks kogus ta rahvaviise.<ref>[http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/hermann/elu.htm Karl August Hermann]</ref>