Kose kihelkond

Kose kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Kosch
kihelkonnakirik: Kose Püha Nikolause kirik
Kose kirik.

Kose kihelkond (Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas. Suur osa kunagise kihelkonna aladest on tänapäeval Kose valla koosseisus.

Harju kreis, Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kose kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 25 mõisat, neist 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 8 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 1 hilisemal ajal mõisa staatuse minetanud mõis ja 11 karjamõisat.

• Kose kirikumõis (Pastorat Kosch)
• Aela e Aeli (Aela), Vana-Harmi kõrvalmõis
• Alavere (Allafer) rüütlimõis
• Habaja (Habbat) rüütlimõis
• Kirimäe (Kirrimäggi) Uuemõisa karjamõis
• Kõue-Triigi (Kau), rüütlimõis (1906–19 Paunküla kõrvalmõis)
• Nõmbra (Nömbra) poolmõis, eraldati Alavere mõisast 1855. aastal
• Nõmme (Nömmemois), Ravila kõrvalmõis
• Nutu (Nutz) endine rüütlimõis
• Oru (Orrenhof), Tuhala kõrvalmõis
• Palvere (Pallfer), Ravila kõrvalmõis
• Paunküla (Paunküll) rüütlimõis
• Pikavere (Pickfer) rüütlimõis
• Pikva (Pickwa) rüütlimõis
• Ravila (Meks) rüütlimõis
• Rooküla (Rohküll), Lagedi kõrvalmõis
• Saarnakõrve (Sarnakorb) rüütlimõis
• Saia (Saia), Ravila kõrvalmõis
• Saumetsa (Saumetz) poolmõis, 1874. aastani rüütlimõis
• Sõmeru (Sommerhof), Ravila kõrvalmõis
• Sääsküla (Säsküll, Saesküll) poolmõis, mis eraldati Saumetsa mõisast 1876. aastal
• Tammiku (Tammik) rüütlimõis
• Tuhala (Toal) rüütlimõis
• Uue-Harmi (Neu-Harm) rüütlimõis
• Uuemõisa e Kose-Uuemõisa (Neuenhof, Neuenhof-Kosch) rüütlimõis
• Vana-Harmi e Ojasoo mõis (Alt-Harm) rüütlimõis

Kose kihelkonna vallad

• Alavere-Pikva-Rooküla vald (Allafer, Pikwa, Rohküll) (1866–1870)
• Paunküla-Saarnakõrve vald (Paunküll-Sarnakorb) (1866–1870)
• Habaja vald (Habbat) (1866–1891)
• Harmi vald (Neu-Harm) (1866–1891)
• Kose-Uuemõisa vald (Neuenhof) (1866–1891)
• Ojasoo vald (Alt-Harm) (1866–1891)
• Oru vald (Orrenhof) (1866–1891)
• Palvere vald (Pallfer) (1866–1891)
• Pikavere vald (Pikfer) (1866–1891)
• Ravila vald (Meeks (Meks)) (1866–1891) (oli vahepeal Nikolai vald)
• Tammiku vald (Tammik) (1866–1891)
• Triigi vald (Kau) (1866–1891) (oli vahepeal Aleksandri vald)
• Tuhala vald (Toal) (1866–1891)
• Alavere vald (Allafer) (1870–1891)
• Paunküla vald (Paunküll) (1870–1891)

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Harju maakonna aladele. Nii pindalalt kui ka mõisate arvult suur kihelkond jaguneb mitme valla vahel. Kihelkonna tuumikosa koos keskusega moodustab Kose valla. Kihelkonna kirdeosa jääb Anija valla lõunasopi, kihelkonna põhjapoolne serv kuulub aga Raasiku valda.

Välislingid

• Kose kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 432–437. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 58–59. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)