Plasmodium falciparum-malaaria: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P lihasvalu > lihasevalu
Voorits (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
{{DISPLAYTITLE:''Plasmodium falciparum''-malaaria}}
{{DISPLAYTITLE:''Plasmodium falciparum''-malaaria}}
'''''Plasmodium falciparum''-malaaria''' (''Malaria a Plasmodio falciparo'') on inimestel esinev [[malaaria]]vorm, mida põhjustab [[punalible]]desse elama asunud [[eukarüoot]]sete [[algloom|algloomade]] liik ''[[Plasmodium falciparum]]'' ja millesse nakatuvad osad inimesed mitmete [[hallasääsk|hallasääse]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.
'''''Plasmodium falciparum''-malaaria''' (''Malaria a Plasmodio falciparo'') on inimestel esinev [[malaaria]]vorm, mida põhjustab [[punalible]]desse elama asunud [[eukarüoot]]sete [[algloom|algloomade]] liik ''[[Plasmodium falciparum]]'' ja millesse nakatub osa inimesi mitmete [[hallasääsk|hallasääse]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.


''Plasmodium falciparum''-malaaria põhjustab enamiku [[malaariasurm]]adest. Malaariasse suremus on Aafrikas elavatel väikelaste (ühe kuu kuni viieaastaste laste) seas üsna suur, kuid teadlased ei oska seletada, miks raske aseksuaalse [[parasiteemia]]ga lastest osa sureb, ülejäänud aga mitte. Traditsioonilistes malaariapiirkondades (ka haiguspiirkondades) on teadlaste meelest kohalikel inimestel teatud vastupanuvõime ja raskekujuline malaariavorm<ref>Siim Sepp, [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/teadlased_said_aru_malaariaparasiidi_taktikast/ Teadlased said aru malaariaparasiidi taktikast], 1.12.2009, veebiversioon (vaadatud 27.04.2015)</ref> (raske parasiteemia) ei pruugi kliiniliselt väljendunud malaariana ega surma tähendada, seevastu [[turist]]idel võib parasiteemia aga surma põhjustada.
''Plasmodium falciparum''-malaaria põhjustab enamiku [[malaariasurm]]adest. Malaariasse suremus on Aafrikas elavatel väikelaste (ühe kuu kuni viieaastaste laste) seas üsna suur, kuid teadlased ei oska seletada, miks raske aseksuaalse [[parasiteemia]]ga lastest osa sureb, ülejäänud aga mitte. Traditsioonilistes malaariapiirkondades (ka haiguspiirkondades) on teadlaste meelest kohalikel inimestel teatud vastupanuvõime ja raskekujuline malaariavorm<ref>Siim Sepp, [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/teadlased_said_aru_malaariaparasiidi_taktikast/ Teadlased said aru malaariaparasiidi taktikast], 1.12.2009, veebiversioon (vaadatud 27.04.2015)</ref> (raske parasiteemia) ei pruugi kliiniliselt väljendunud malaariana ega surma tähendada, seevastu [[turist]]idel võib parasiteemia aga surma põhjustada.

Redaktsioon: 14. veebruar 2016, kell 21:31


Plasmodium falciparum-malaaria (Malaria a Plasmodio falciparo) on inimestel esinev malaariavorm, mida põhjustab punalibledesse elama asunud eukarüootsete algloomade liik Plasmodium falciparum ja millesse nakatub osa inimesi mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.

Plasmodium falciparum-malaaria põhjustab enamiku malaariasurmadest. Malaariasse suremus on Aafrikas elavatel väikelaste (ühe kuu kuni viieaastaste laste) seas üsna suur, kuid teadlased ei oska seletada, miks raske aseksuaalse parasiteemiaga lastest osa sureb, ülejäänud aga mitte. Traditsioonilistes malaariapiirkondades (ka haiguspiirkondades) on teadlaste meelest kohalikel inimestel teatud vastupanuvõime ja raskekujuline malaariavorm[1] (raske parasiteemia) ei pruugi kliiniliselt väljendunud malaariana ega surma tähendada, seevastu turistidel võib parasiteemia aga surma põhjustada.

Parasiteemia võib ulatuda ka üle 20%.

Sümptomaatika

Peiteaeg on vähemalt 1 nädal, tavaliselt kaks kuni neli nädalat ja haruharva üle aasta.

Malaariale iseloomulik sümptom on punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhood võivad kindla intervalliga korduda. Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda erütrotsüütide lüüsil vabanevate tsütokiinide toimel ka pea- ja lihasevalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid ning kõhulahtisust.

Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus. Raskematel juhtudel tekivad teadvusehäired kuni koomani. Plasmodium falciparum-malaaria võib komplitseeruda juba mõne tunniga, seetõttu tuleks raviga kohe algust teha. Õigeaegse ravita võib Plasmodium falciparum-malaaria põhjustada surma.

Tõhusaks ravimiks peetakse meflokviini.

Raske malaaria

Raskekujulist Plasmodium falciparum-malaariat tuvastatakse kliiniliste või laboratoorsete tõendusmaterjalide alusel, mis näitavad elutähtsate elundite düsfunktsionaalsust. Enamik raske malaaria surmajuhtumitest põhjustab just P. falciparum-nakkus.

Raske malaaria kliinilised haigusnähud võivad lastel ja täiskasvanutel olla erinevad. HI-viiruse kandjad on raskele malaariavormile vastuvõtlikumad.

Kliinilised tunnused

  • teadvuse häired
  • prostratsioon (ülerammestus) ja üldine nõrkus, patsient ei suuda ilma abita istuda, seista ega kõndida
  • mitmed krambihood: rohkem kui 2 hoogu 24 h jooksul
  • raske hingamine ja äge kopsuhaigus
  • akuutne kopsuödeem ja akuutne respiratoorse distressi sündroom
  • šokk, süstoolne vererõhk < 80 mm Hg täiskasvanutel ja < 50 mm Hg lastel
  • akuutne neerupuudulikkus
  • kollasus
  • ebanormaalne verejooks.

Labori tulemused ja muu

Vedeliku suurenenud manustamine, hapnikumürgistus ja mitmed seni tundmata tegurid võivad kutsuda esile kopsuödeemi, täiskasvanu respiratoorse distressi sündroomi, hulgiorganpuudulikkuse ja surma.[3]

Enamik haigusjuhte on siiski kerged, raskete ja eluohtlike malaariajuhtumite korral esineb raskekujuline aneemia, hüperparasiteemia (P. falciparum parasiteemia >10%), akuutne neerupuudulikkus, hüpoglükeemia, hingamistakistus, krambihood ja kooma.

Plasmodium falciparum-malaaria raske vormiga seostatakse ka ajumalaariat.

Neerupuudulikkus

Plasmodium falciparum-malaaria korral tekkida võiva akuutse neerupuudulikkuse mehhanismi käesoleval ajal ei tunta. On pakutud mitmeid hüpoteese nagu nakatunud erütrotsüütide lõhkemine, immuunsüsteemi vahendatud patoloogia, vedelikukaotus, vedelikupeetus, glomerulonephritis proliferativa jt.

Kopsude kahjustused

Vedelike suurenenud manustamine, hapnikumürgistus ja mitmed seni tundmata tegurid kutsuda esile kopsuödeemi ja täiskasvanu respiratoorse distressi sündroomi.[4]

Mitmete uurijate arvates võib hüpotalamus nakkustekitajate toimel sünteesida ja vabastada antidiureetilist hormooni ja see võib esile kutsuda vedelikupeetuse.

Ajumalaaria

 Pikemalt artiklis Ajumalaaria

Ajumalaaria on Plasmodium falciparum-malaaria raske vormi kliiniline sündroom, mis avaldub mitmete neuroloogiliste komplikatsioonidena. Igal aastal esineb ajumalaariat hinnanguliselt 575 000 Aafrika lapsel.

Maailma Terviseorganisatsioon defineerib ajumalaariat kui kliinilist sündroomi, mille korral esineb:

  • koomaseisund vähemalt 1 tund pärast krambihoogu või hüpoglükeemia korrigeerimist;
  • Plasmodium falciparum'i esinemine perifeerses vere analüüsis ja/või puuduvad teised põhjused, mis seletaksid koomaseisu.

Laste ajumalaaria korral esineb aju paistetus, koljusisene kõrgrõhk, võrkkesta muutused ja ajutüve kahjustuse märgid.

Süsteemsete komplikatsioonidena aneemia, metaboolne atsidoos, elektrolüütide tasakaalutus, hüperpüreksia, hüpoglükeemia, šokk.

Ajumalaaria patogeneesiga seonduv ei ole selge. Arvatakse, et ajju pääsenud parasiitide toimel vabastatakse mitmeid tsütokiine ja kemokiine. Arvatakse ka, et nn parasiitide klombid liiguvad peaajju ja blokeerivad kapillaare ja/või liibuvad soonte endoteelirakkude külge ja takistavad vere liikumist.

Ravita on ajumalaaria surmlõppega. Lastele manustatakse malaaraivastaseid medikamente (cinchonoids'e või artemisiniini derivaate) parenteraalselt, ravile vaatamata 15–20% lastest sureb.

Haiglasse toimetatud lapsed võivad surra 24 tunni jooksul, enamik (2/3) neist südameseiskuse tõttu.[5]

Epidemioloogia

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangutel esines aastal 2001 396 miljonit inimmalaariajuhtu ja 1,1 miljonit malaariasurma (2003. aasta raport).

2002 esines 515 miljonit Plasmodium falciparum-malaariajuhtu, 70% neist Aafrikas (Snow jt, 2005).[6]

Ravi

Erakorraline ravi

Raske ja tüsistustega (parasiteemia < 5%) Plasmodium falciparum-malaaria korral alustatakse ruttu infusioonravi kiniin-hürdokloriidi glükoosilahusega, ravi kestus on 7–10 päeva ja seda kombineeritakse doksütsükliiniga (alla 8-aastastel lastel ja rasedatel klindamütsiiniga).

Võimalikult kiiresti soovitatakse üle minna peroraalsele ravile: suukaudse kiniin-hürdokloriidi ja doksütsükliiniga (alla 8-aastastel lastel ja rasedatel klindamütsiiniga).

Alternatiivsete ravimitena kasutatakse ka artemisiniiniderivaate, proguaniili ja meflokviini.[7]

Viited

  1. Siim Sepp, Teadlased said aru malaariaparasiidi taktikast, 1.12.2009, veebiversioon (vaadatud 27.04.2015)
  2. WHO,Management of severe Malaria, lk 7 – 8, 2012, veebiversioon (vaadatud 27.04.2015)(inglise keeles)
  3. Das BS., Renal failure in malaria., J Vector Borne Dis. juuni 2008 ;45(2):83-97., veebiversioon (vaadatud 26.04.2015)(inglise keeles)
  4. Das BS., Renal failure in malaria., J Vector Borne Dis. juuni 2008 ;45(2):83-97., veebiversioon (vaadatud 26.04.2015)(inglise keeles)
  5. Tropical Medicine and International Health, Severe Malaria, 19. väljaanne, lk 21, doi:10.1111/tmi.12313, veebiversioon (vaadatud 27.04.2015)(inglise keeles)
  6. Anthony di Fiore, Todd di Sotell, Pascal Gagneux ja Francisco J. Ayala, 7 Primate malarias: evolution, adaptation, and species jumping, Cambridge University Press, 2009, veebiversioon (vaadatud 26.04.2015)(inglise keeles)
  7. tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas, "Vältimatu abi käsiraamat", 3. trükk, AS Medicina, lk 267 – 269, 2010, ISBN 978 9985 829 95 0

Kirjandus

Ajumalaaria
Immuunsus
Malaariavaktsiinid