Eesti NSV Ülemnõukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
64. rida: | 64. rida: | ||
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|I koosseis]]||[[1940]], [[25. august]]||1947, 19. veebruar ||80||[[Voldemar Sassi]]||[[1940]], [[25. august]]||Juuli 1941 |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|I koosseis]]||[[1940]], [[25. august]]||1947, 19. veebruar ||80||[[Voldemar Sassi]]||[[1940]], [[25. august]]||Juuli 1941 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis|II koosseis]]||[[1947]], [[19. veebruar]]||1951, 19. veebruar ||100||[[August Kründel]]||[[1947]], [[5. märts]]||1951 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis|III koosseis]]||[[1951]], [[25. veebruar]] ||1955, 27. veebruar||115||[[August Kründel]]||[[1951]], [[26. märts]]||14. jaanuar 1953 |
||
|- |
|- |
||
|||||||||[[Otto Merimaa]]||[[1953]], [[14. jaanuar]]||5. aprill 1955 |
|||||||||[[Otto Merimaa]]||[[1953]], [[14. jaanuar]]||5. aprill 1955 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis|IV koosseis]]||[[1955]], [[27. märts]] [[1955]]||1959, 4. märts||125||[[Joosep Saat]]||[[1955]], [[5. aprill]]||23. aprill 1959 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis|V koosseis]]||[[1959]], [[15. märts]]||1963, 17. märts||125||[[Harald Ilves]]||[[1959]], [[23. aprill]]||18. aprill 1963 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis|VI koosseis]]||[[1963]], [[17. märts]]||1967, 19. märts||178||[[Vaino Väljas]]||[[1963]], [[18. aprill]]||20. aprill 1967 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis|VII koosseis]]||[[1967]], [[19. märts]]||1971, 13. juuni||178||[[Arnold Koop]]||[[1967]], [[20. aprill]]||18. detsember 1968 |
||
|- |
|- |
||
|||||||||[[Ilmar Vahe]]||[[1968]], [[18. detsember]]||1971 |
|||||||||[[Ilmar Vahe]]||[[1968]], [[18. detsember]]||1971 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis|VIII koosseis]]||[[1971]], [[13. juuni]]||1975, 15. juuni||183||[[Ilmar Vahe]]||[[1971]], [[13. juuli]]||4. juuli 1975 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|IX koosseis]]||[[1975]], [[15. juuni]]||1980, 24. veebruar||200||[[Johannes Lott]]||[[1975]], [[4. juuli]]||14. detsember 1978 |
||
|- |
|- |
||
|||||||||[[Jüri Suurhans]]||[[1978]], [[14. detsember]]||1980 |
|||||||||[[Jüri Suurhans]]||[[1978]], [[14. detsember]]||1980 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis|X koosseis]]||[[1980]], [[24. veebruar]]||1985, 24. veebruar||285||[[Jüri Suurhans]]||[[1980]], [[28. märts]]||5. juuli 1982 |
||
|- |
|- |
||
|||||||||[[Matti Pedak]]||[[1982]], [[5. juuli]]||27. märts 1985 |
|||||||||[[Matti Pedak]]||[[1982]], [[5. juuli]]||27. märts 1985 |
||
|- |
|- |
||
|[[ |
|[[Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis|XI koosseis]]([[:ru:Список депутатов Верховного Совета Эстонской ССР 11 созыва|ru]])||[[1985]], [[24. veebruar]] ||1990, 18. märts||285||[[Valde Roosmaa]]||[[1985]], [[27. märts]]||18. mai 1989 |
||
|- |
|- |
||
|||||||||[[Enn-Arno Sillari]]||[[1989]], [[18. mai]]||18. märts 1990 |
|||||||||[[Enn-Arno Sillari]]||[[1989]], [[18. mai]]||18. märts 1990 |
||
|- |
|- |
||
|[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]||[[1990]],[[29. märts]]||[[1992]], [[29. september]]||105||[[ |
|[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]||[[1990]], [[29. märts]]||[[1992]], [[29. september]]||105||[[Ülo Nugis]]||[[1990]], [[29. märts]]||[[5. oktoober]] [[1992]] |
||
|- |
|||
|||||||||[[Ülo Nugis]]||[[1990]], [[29. märts]]||[[5. oktoober]] [[1992]] |
|||
|} |
|} |
||
Redaktsioon: 26. november 2014, kell 16:13
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Toompea loss, kus asus Eesti NSV Ülemnõukogu | |
Lühend | ENSV ÜN |
---|---|
Asutatud | 1940 |
Tegevuse lõpetanud | 1988 |
Tüüp | Seadusandlik võim |
Peakorter | Toompea loss, Tallinn |
Asukoht | Lossi plats 1a, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Juhtkond | Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja |
Emaorganisatsioon | NSV Liidu Ülemnõukogu |
Eesti NSV Ülemnõukogu oli Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan. 8. mail 1990 nimetas Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis end Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks.
Vastavalt NSV Liidu ja Eesti NSV põhiseadusele oli Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan Eesti NSV Ülemnõukogu. Eesti NSV Ülemnõukogu oli ka ainus Eesti NSV seadusandlik organ.
Eesti NSV Ülemnõukogu koosseis
Algselt oli ENSV ÜN koosseis 80, aja jooksul suurendati Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu 80 liikmelt 285-le. Nõukogude armeed esindas igas koosseisus (peale esimese) 4 saadikut.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis oli 14 liiget ning seda juhtis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
Kronoloogia
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis valiti II Riigivolikoguna, nimetati 25. augustil 1940 Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ja 7. aprillil 1941 Eesti NSV Ülemnõukoguks. 1941–1944 oli Eesti NSV Ülemnõukogu eksiilis, NSV Liidu tagalas. Eestisse jäänud ülemnõukogu liikmed hukati.
1988. aastal võeti vastu otsus Eesti NSV suveräänsusest.
1990. aastal vähendati liikmete arv 105-le. 8. mail 1990 kell 11.23 nimetati Eesti NSV Eesti Vabariigiks.
20. augustil 1991 kell 23.03 kuulutas Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks de facto (otsus Eesti riiklikust iseseisvusest).
1992. aasta põhiseaduse rakendusseaduse § 1 3. lõik nimetas Ülemnõukogu täitma Riigikogu ülesandeid, kuni Riigikogu valimistulemused kuulutatakse välja.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lõpetas tegevuse 14. septembril 1992.
Eesti NSV Ülemnõukogu ülesanded
1977. aasta Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsiooni VI. peatüki – "Riigivõimu- ja valitsemisorganite ülesehituse alused liiduvabariikides" kohaselt oli:
- § 137. Liiduvabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on liiduvabariigi ülemnõukogu.
- Liiduvabariigi ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on liiduvabariigi võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja liiduvabariigi konstitutsiooniga:
- Liiduvabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, liiduvabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ning riigieelarve ja nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult liiduvabariigi ülemnõukogu.
- Liiduvabariigi seadused võetakse vastu liiduvabariigi ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse liiduvabariigi ülemnõukogu otsusel.
- § 138. Liiduvabariigi ülemnõukogu valib ülemnõukogu presiidiumi – liiduvabariigi ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi koosseis ja volitused määratakse kindlaks liiduvabariigi konstitutsiooniga.
- § 139. Liiduvabariigi ülemnõukogu moodustab liiduvabariigi ministrite nõukogu – liiduvabariigi valitsuse –, liiduvabariigi riigivõimu kõrgeima täitva ja korraldavaorgani.
Liiduvabariigi ministrite nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu ees, ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees.
Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisud
Eesti NSV Ülemnõukogu istungid
|
|
Välislingid
- Jaan Toomla 1999. "Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999"
- Olev Liivik, ENSV Ülemnõukogu moodustamine