Vähirakk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 15:28

See artikkel räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatavate vähirakkude kohta vaata artiklit Vähirakkude koekultuur; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit Vähivaktsiin

Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse osade loomade (tõenäoliselt ainuõõsete hõimkonnast alates) uudismoodustistes funktsioneerivaid teatud rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt funktsioneerivat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja koguni surma põhjustada.

Vähiraku anatoomia ja füsioloogia

Tuumake

Raku tuumas asetsevates tuumake(st)es aset leidvaid mitmeid rakutsükli muutusi seostatakse rakkude soovimatu paljunemise ja tumorigeneesiga.

Arvatakse, et vähirakkudes on, erinevate tegurite toimel, tuumakeste aktiivsus ja ribosoomalse RNA süntees muutunud kiiremaks.

Vähirakkude täpseid arengu ja taandarengumehhanisme ei teata.

Üks vähirakk või vähirakkude kogum on kasvaja algmeks, raku võib suunata vähirakuks mutatsioonide esinemine nii jagunemisel, kasvul, diferentseerumisel ja programmeeritud rakusurmas ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks. Selgroogsete vähirakus võib-olla isegi 10 000 – 100 000 mutatsiooni (nii somaatilisi kui pärilikke).

Vähirakkude mitootiline aktiivsus on harilikult kõrgem kui vastava koe harilikel rakkudel.

Vähirakkudel on täiesti uus genotüüp, mis aga võib ühe kasvajakolde piires samuti erineda, osad vähirakud ei ole liigispetsiifilised. Vähirakk on iseseisev ega sõltu ümbritsevatest keharakkudest, sünteesides ja eritades tsütokiine, elukohale vastavat tüüpi kasvufaktoreid ja ise neile reageerides, kasvades kas kiiresti või aeglaselt, endofüütselt või eksfüütselt ning liikudes teatavate mehhanismide abiga vere- ja lümfisoonte kaudu ühest elundist teise. Selleks kasutavad pahaloomulised kasvajarakud kasvusignaale mis kutsuvad esile neovaskularisatsiooni - veresoonte kontrollimatu tekke ja 'puhkemise' (ingl sprouting). Kapillaaride ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade kasvajate arengul vähktõveks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja lümfisoonte endoteeli kasvu ja diferentseerumist reguleerivat kasvufatorit VEGF.

Teatud vähirakud toodavad ka immunoglobuliine.^[1]

Arvatakse, et vähirakul on palju sarnasusi tüvirakkudega^[2] ja vähirakud võivad hakata paljunema inimese kõigis kudedes.

Kasvajasse infiltreeruvad lümfotsüüdid TIL-rakud aga arvatakse lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) rakupopulatsioonide - leukotsüütide hulka, need rakud on pahaloomulsite kasvajarakkude püsivad kaaslased ja neid seostatakse enim nende hävitamisega.

Kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.

Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemadamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.^[3]

Mitmed kasvajarakkude populatsioonid võivad arendada välja resistentsuse nii hormoon-, keemia-, bioloogilise kui kiiritusravi suhtes.

Vaata ka

Viited

↑ J Wang, D Lin, H Peng, Y Huang, J Huang ja J Gu, Cancer-derived immunoglobulin G promotes tumor cell growth and proliferation through inducing production of reactive oxygen species, Cell Death and Disease (2013) 4, e945; doi:10.1038/cddis.2013.474, veebiversioon (vaadatud 01.10.2014)(inglise keeles)
↑ Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
↑ Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4

Veebikirjandus

Portaal Meditsiin

Harri Jänes, kas vähk võib iseenesest paraneda?, veebiversioon (vaadatud 18.05.2014)
Mihhail Žarkovski, Gennadi Timberg, Eesnäärmevähi luumetastaasid: patofüsioloogia ja ravi, Eesti Arst 2007; 86 (11): 824–830, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
Baba AI, Câtoi C.,[ http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK9553/#ch3.s5 Comparative Oncology.], Chapter 3 TUMOR CELL MORPHOLOGY, Bucharest: The Publishing House of the Romanian Academy; 2007, veebiversioon (vaadatud 01.10.2014)(inglise keeles)
Eitan Yefenof, Innate and Adaptive Immunity in the Tumor Microenvironment, ISBN: 978-1-4020-6749-5, 2008, Springer Science + Business Media
Novaator, Kuidas vähk meid tapab?, 10.10.2010, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
Piret Pappel, Kas kasvaja on uus eluvorm?, 28.07.2011, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
Yiwei Li, Dejuan Kong, Bin Bao, Aamir Ahmad, ja Fazlul H. Sarkar, Induction of Cancer Cell Death by Isoflavone: The Role of Multiple Signaling Pathways, Nutrients., oktoober 2011; 3(10): 877–896., doi: 10.3390/nu3100877, PMCID: PMC3244210,

NIHMSID: NIHMS342791, veebiversioon (vaadatud 06.10.2014)(inglise keeles)

Michael J. Gonzalez, DSc, PhD, Jorge R. Miranda Massari, Jorge Duconge, PhD, Neil H. Riordan, PhD, ja Thomas Ichim, PhD, Schedule Dependence in Cancer Therapy: Intravenous Vitamin C and the Systemic Saturation Hypothesis, J Orthomol Med., 1. jaanuar 2012; 27(1): 9–12., PMCID: PMC4031610, NIHMSID: NIHMS476007, veebiversioon (vaadatud 27.09.2014)(inglise keeles)
Piret Pappel, Vähk ei lase end paljastada, 08.03.2012, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
IDIBELL-Bellvitge Biomedical Research Institute, Mechanism that makes tumor cells sugar addicted discovered, 4.aprill 2014, veebiversioon (vaadatud 27.09.2014)(inglise keeles)
Piret Pappel, Vähk on sama vana kui loomariik, 25.06.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
Allikas: Science Daily, Iga vähirakk kasvab eri kiirusega, 14.08.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)

Tsütokroom P450 ensüümid inimeste vähirakkudes

CYP1B1
M C E McFadyen, W T Melvin, G I Murray, Cytochrome P450 CYP1B1 activity in renal cell carcinoma, Br J Cancer., 31. august 2004; 91(5): 966–971., doi: 10.1038/sj.bjc.6602053, PMCID: PMC2409861, veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)(inglise keeles)

Valgud ja retseptorid

Merlos-Suárez A, Batlle E., Eph-ephrin signalling in adult tissues and cancer. Lühikokkuvõte., Curr Opin Cell Biol., aprill 2008;20(2):194-200. doi: 10.1016/j.ceb.2008.01.011., veebiversioon (vaadatud 04.10.2014)(inglise keeles)

Pahaloomulistele kasvajarakkudele inhibeerivat ja/või hävitavat toimet avaldavad taimed (sh taimeosad)

Malle Leht, Karvane maarjalepp, EUROOPA HARULDUSED EL 06/2002, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
Marina Lohk, Mandariinikoores leiduv aine tapab vähirakke, 12. september 2007, veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)
Genisteiin: SANJEEV BANERJEE, YIWEI LI, ZHIWEI WANG, ja FAZLUL H. SARKAR, MULTI-TARGETED THERAPY OF CANCER BY GENISTEIN, Cancer Lett. Oct 8, 2008; 269(2): 226–242., 19. mai 2008., doi: 10.1016/j.canlet.2008.03.052, PMCID: PMC2575691, NIHMSID: NIHMS72539, veebiversioon (vaadatud 05.10.2014)(inglise keeles)
Küüslauk: Donald I. Abrams, Andrew Weil, Integrative Oncology, 2.trükk, Oxford University Press, 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)(inglise keeles)

Rakkude senestsents kasvajas

Manuel Collado and Manuel Serrano, Senescence in tumours: evidence from mice and humans, Nat Rev Cancer. jaanuar 2010; 10(1): 51–57.

doi: 10.1038/nrc2772, PMCID: PMC3672965, EMSID: EMS51925, veebiversioon (vaadatud 18.10.2014) (inglise keeles)

Vähirakkude tuumake

Massimo Derenzini, Davide Trere, Annalisa Pession, Lorenzo Montanaro, Valentina Sirri, ja Robert L. Ochs, Nucleolar Function and Size in Cancer Cells, American Journal of Pathology, 152. väljaanne, nr 5, mai 1998, veebiversioon (vaadatud 28.10.2014) (inglise keeles)

Vähirakkude lüsosoomid

A. C. ALLISON, Lysosomes in cancer cells, J. clin. Path., 27, Suppl. (Roy. Coll. Path.),1974, 43-50, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014) (inglise keeles)

Vähirakkude mitokondrid

G Kroemer, Mitochondria in cancer, Oncogene (2006) 25, 4630–4632. doi:10.1038/sj.onc.1209589, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014) (inglise keeles)

Vähirakkude rakumembraan

KIYOHIDE KOJIMA, MOLECULAR ASPECTS OF THE PLASMA MEMBRANE IN TUMOR CELLS, Nagoya J. Med. Sci. 56. 1 - 18, 1993, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014) (inglise keeles)
Barbara Szachowicz-Petelska, Izabela Dobrzynska, Stanislaw Sulkowski, Zbigniew Figaszewski, Characterization of the cell membrane during cancer transformation, Journal of Environmental Biology September 2010, 31(5) 845-850 (2010), veebiversioon (vaadatud 25.10.2014) (inglise keeles)

Vähirakkude tuum

Konety BR, Getzenberg RH., Nuclear structural proteins as biomarkers of cancer. Lühikokkuvõte., J Cell Biochem. 1999;Suppl 32-33:183-91., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014) (inglise keeles)
Basic Histology -- Cancer Nuclei, veebiversioon (vaadatud 24.10.2014) (inglise keeles)
Drobic B, Dunn KL, Espino PS, Davie JR., Abnormalities of chromatin in tumor cells. Lühikokkuvõte., EXS. 2006;(96):25-47., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014) (inglise keeles)
IMELINE TEADUS, Uus tehnoloogia võimaldab vähkkasvajat "kuulda", veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)
Remco S Derr, Anneke Q van Hoesel, Anne Benard, Inès J Goossens-Beumer, Anita Sajet, N Geeske Dekker-Ensink, Esther M de Kruijf, Esther Bastiaannet, Vincent THBM Smit, Cornelis JH van de Velde ja Peter JK Kuppen, High nuclear expression levels of histone-modifying enzymes LSD1, HDAC2 and SIRT1 in tumor cells correlate with decreased survival and increased relapse in breast cancer patients, BMC Cancer 2014, 14:604 doi:10.1186/1471-2407-14-604, veebiversioon (vaadatud 24.10.2014) (inglise keeles)

[1] J Wang, D Lin, H Peng, Y Huang, J Huang ja J Gu, Cancer-derived immunoglobulin G promotes tumor cell growth and proliferation through inducing production of reactive oxygen species, Cell Death and Disease (2013) 4, e945; doi:10.1038/cddis.2013.474, veebiversioon (vaadatud 01.10.2014)(inglise keeles)

[2] Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)

[3] Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4

[1]

[2]

[3]

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 . [[Tsentriool]]]]
-== Vähiraku anatoomia ==
+== Vähiraku anatoomia ja füsioloogia==
 === Tuumake ===
@@ 46. rida: / 46. rida: @@
 Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemadamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
 Mitmed kasvajarakkude populatsioonid võivad arendada välja resistentsuse nii hormoon-, [[kemoteraapia|keemia-]], bioloogilise kui [[kiiritusravi]] suhtes.
 ==Vaata ka==