Oskar Kallas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. oktoober 2014, kell 03:00

Oskar Kallas

Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla^[1] – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.

Aastal 1887 astus Kallas Tartu Ülikooli ning liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga^[2]. Aastal 1892 lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima Helsingisse (1892–1893). Helsingis omandas ta 1901. aastal doktorikraadi. 19. novembril 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta oli 1920^[3]–1922 Eesti saadik Soomes ning 1922–1934^[4] Suurbritannias ja Hollandis.

1944. aastal põgenes Rootsi, kus kaks aastat hiljem suri.

Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri.

Isiklikku

Oskar Kallase vanemateks olid Kaarma koguduse köster Mihkel Kallas (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli abielus kirjanik Aino Kallasega (sünd. Krohn).

Oskar Kallase vend Rudolf Gottfried Kallas (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde Ida Kallas (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja Carl Heinrich Niggoliga ja oli Jakob Hurda laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat Elmar Kirotarile.

Oskar ja Aino Kallase elust valmis 1997. aastal režissöör Kirsti Petäjäniemi Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".^[5] Film esilinastus Eesti Televisioonis 26. detsembril 1997.^[6]

Kirjandus

Eduard Laugaste, "Dr. Oskar Kalda tegevusest rahvaluule alal" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 607–614
"Oskar Kallas. Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" (8 artiklit ja Oskar Kallase bibliograafia). Koostanud Krista Aru. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998, 382 lk
Aino Kallas, "Elämäntoveri", Helsingi 1959; eesti keeles (lühendatud tõlge): "Elukaaslane", soome keelest tõlkinud Helgi Kelle ja Aino Laagus, LR 1999, nr 1–2, 136 lk
Oskar Kallase päevik (1. osa). Koostanud Piret Õunapuu. Sari Vanavara kogumisretkedelt, Eesti Rahva Muuseum 2006, 64 lk

Viited

↑ Rita Loel, "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu", Oma Saar, 3. märts 2009
↑ http://www.eys.ee/auvilistlased.htm
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa
↑ Sirje Kiin, "Põletav armastus", Postimees, 10. august 1996
↑ Sirje Olesk, Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus", Postimees, 19. detsember 1997

Välislingid

Ene Puusemp, "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks" – Tartu Postimees 31. detsember 2013
Krista Aru, "Sündinud koolimees" – Maaleht 19. oktoober 2000
Aivar Kull, "Kaks raamatut Tartu renessansi võtmeisikust" – Tartu Postimees 15. märts 1999
Livia Viitol, "Saaremaa poiss Oskar Kallas" (Aino Kallase raamatu "Elukaaslane" arvustus) – Sirp 19. märts 1999
Pille Runnel, "Tundmatu suurkuju Oskar Kallas" – Postimees 8. november 1998
Oskar Kallas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Biograafia ESBL-is

[1] Rita Loel, "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu", Oma Saar, 3. märts 2009

[2] ttp://www.eys.ee/auvilistlased.htm

[3] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9

[4] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa

[5] Sirje Kiin, "Põletav armastus", Postimees, 10. august 1996

[6] Sirje Olesk, Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus", Postimees, 19. detsember 1997

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Oskar Philipp Kallas''' ([[25. oktoober]] [[1868]] [[Kirikuküla (Kaarma)|Kaarma Kirikuküla]]<ref>[[Rita Loel]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=11972&sec=1 "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu"], Oma Saar, 3. märts 2009</ref> – [[26. jaanuar]] [[1946]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[rahvaluuleteadlane]] ja [[diplomaat]].
-Astal [[1887]] astus Kallas [[Tartu Ülikool]]i ning liitus [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsiga]]<ref>http://www.eys.ee/auvilistlased.htm</ref>. Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ning siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893). Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i. 19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks.
+Aastal [[1887]] astus Kallas [[Tartu Ülikool]]i ning liitus [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsiga]]<ref>http://www.eys.ee/auvilistlased.htm</ref>. Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893). Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i. 19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks.
-Ta oli 1920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>–1922 Eesti [[saadik]] Soomes ja 1922–1934<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa</ref> Suurbritannias ja Hollandis.
+Ta oli 1920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>–1922 Eesti [[saadik]] Soomes ning 1922–1934<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa</ref> Suurbritannias ja Hollandis.
 [[1944]]. aastal põgenes [[Rootsi]], kus kaks aastat hiljem suri.
@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 Oskar Kallase vanemateks olid [[Kaarma kogudus]]e köster [[Mihkel Kallas]] (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli abielus kirjanik [[Aino Kallas]]ega (sünd. Krohn).
-Oskar Kallase vend [[Rudolf Kallas|Rudolf Gottfried Kallas]] (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitmed luulekogud; õde [[Ida Kallas]] (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja [[Carl Heinrich Niggol]]iga ja oli [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat [[Elmar Kirotar]]ile.
+Oskar Kallase vend [[Rudolf Kallas|Rudolf Gottfried Kallas]] (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde [[Ida Kallas]] (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja [[Carl Heinrich Niggol]]iga ja oli [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat [[Elmar Kirotar]]ile.
 Oskar ja Aino Kallase elust valmis [[1997]]. aastal režissöör [[Kirsti Petäjäniemi]] Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".<ref>[[Sirje Kiin]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/08/10e/t_t.htm#esimene "Põletav armastus"], Postimees, 10. august 1996</ref> Film esilinastus [[Eesti Televisioon]]is 26. detsembril 1997.<ref>[[Sirje Olesk]], [http://www.postimees.ee/leht/97/12/19/kultuur/film.htm#teine Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus"], Postimees, 19. detsember 1997</ref>