Paks Margareeta: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
|Nimi = Paks Margareeta |
|Nimi = Paks Margareeta |
||
|Omakeelne nimi = ''Dicke Margarete'' |
|Omakeelne nimi = ''Dicke Margarete'' |
||
|Pilt = [[Pilt:Paks Margareeta.jpg|240px|]] |
|Pilt = [[Pilt:Paks Margareeta ja Stoltingi torn.jpg|240px|]] |
||
|Asukoht =[[Tallinna vanalinn]] |
|Asukoht =[[Tallinna vanalinn]] |
||
|Stiil = |
|Stiil = |
||
Redaktsioon: 2. september 2014, kell 09:13
| Paks Margareeta | |
|---|---|
| Dicke Margarete | |
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Tallinna vanalinn |
| Liigitus | Tallinna linnamüüri kaitseehitis |
| Ehituse algus | 1518 |
| Ehituse lõpp | 1529 |
| Aadress | Pikk tänav 70, Tallinn |
| Koordinaadid | 59° 26′ 33″ N, 24° 44′ 58,2″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Ehitusmaterjal | paekivi |
| Projekt ja ehitus | |
| Ehitusinsener | Gert Koningk Münsterist |
Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud kaitsetorn Tallinna vanalinnas Pika tänava otsas, milles asub Eesti Meremuuseum.
Ajalugu
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgi[1] Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 1518–1529 endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz [2]. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel[2]. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4,4–6,5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud suurtükkidele, neljas ja viies olid aga masikuliikorrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega.
Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini[2].
Aastatel 1640–1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. 16. sajandi lõpul rekonstrueeriti Hornbastion Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa[2]. 1683–1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti kõrge kivikatusega[2].
Pärast Põhjasõda paigutati siia elama sunnitöölised, kes olid rakendatud Tallinna sadama ehitustöödel. 1830. aastatel kohaldati torn vanglaks, 1884. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele neljakorruseline paekivist vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas. 1902. aastal likvideeriti Margareeta aias ehk Suure Rannavärava bastioni lähedal asunud vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügila ja rajati vanakraami ehk "täiturg". Paks Margareeta jäi ka pärast Tallinna Venemaa maakindluste nimekirjast väljaarvamist Insenerikorpuse valdusse ning seda kasutati vanglana.
1917. aasta märtsirevolutsiooni ajal vangla süüdati ja seal asunud poliitvangid vabastati. Tules hävisid torni sisemised puuehitised, keskaegse värava langevõre ning selle tõsteseadeldis. Oletatavaid maa-aluseid vangikonge otsides lõhati torni dünamiidiga[3].
Aastatel 1918–1922 oli suurtükitorn Sõjaministeeriumi; 1922–1923 Haridusministeeriumi ja 1923–1932 Teedeministeeriumi valduses.
Torni taheti kasutada pöörleva põrandaga tantsupõranda ehitamiseks, kinoks ja lõpuks linna puulaoks. Peale jäi tühjalt ja korrastamata seisvasse torni Tallinna Ajaloomuuseumi rajamise idee. Torni remondi eestvedajaks olid Tallinna Ajaloo Selts ning toonane linnaarhivaar Hugo Peets. 1938–1940 rekonstrueeriti vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks[2]. Ekspositsioon avati linnarahvale 1940. aasta augustis.
Aastatel 1978–1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks[2]. Paksus Margareetas paiknevad meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid.
Viited
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Paks Margareeta |
- Suur Rannavärav ja Paks Margareeta, tourism.tallinn.ee
- Paks Margareeta Eesti Meremuuseumi kodulehel
- Suur Rannavärav ja Paks Margareta, vidial.com
- Küllo Arjakas, Kes langes esimesena Eesti Vabariigi eest? 23. veebruar 2006, Postimees - ... mõnede andmete kohaselt Väikesel mäel Paksu Margareeta juures – surmavalt haavata saanud Johann Muischneek oligi äsja väljakuulutatud Eesti Vabariigi esimene sõjaohver.