İstanbul: erinevus redaktsioonide vahel
Parandatud ja täiendatud |
Resümee puudub |
||
| 35. rida: | 35. rida: | ||
Usutakse, et Istanbul oli maailma suurim linn aastatel [[340]]–[[570]] (400 tuhat elanikku aastal [[500]]), [[1127]]–[[1145]], [[1153]]–[[1170]] ja [[1650]]–[[1710]] (700 tuhat elanikku).[http://geography.about.com/library/weekly/aa011201a.htm] |
Usutakse, et Istanbul oli maailma suurim linn aastatel [[340]]–[[570]] (400 tuhat elanikku aastal [[500]]), [[1127]]–[[1145]], [[1153]]–[[1170]] ja [[1650]]–[[1710]] (700 tuhat elanikku).[http://geography.about.com/library/weekly/aa011201a.htm] |
||
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli [[Osmanite riik]] kaotanud peaaegu kõik oma valdused [[Euroopa]]s. İstanbul oli jäänud üsna riigi serva. Aastal [[1923]] viidi vastse [[Türgi|Türgi Vabariigi]] pealinn [[Ankara]]sse, mis asus riigi keskel. |
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli [[Osmanite riik]] kaotanud peaaegu kõik oma valdused [[Euroopa]]s. İstanbul oli jäänud üsna riigi serva. Aastal [[1923]] viidi vastse [[Türgi|Türgi Vabariigi]] pealinn [[Ankara]]sse, mis asus rohkem riigi keskel. |
||
==Vaatamisväärsused== |
==Vaatamisväärsused== |
||
[[Pilt:IstanbulHaghiaSofia.jpg|thumb|200px|[[Hagia Sophia]] sisevaade]] |
[[Pilt:IstanbulHaghiaSofia.jpg|thumb|200px|[[Hagia Sophia]] sisevaade]] |
||
Säilinud on paljude [[hilisantiikaeg]]sete [[ehitis]]te ([[keiser|keisri]][[palee]]de, [[hipodroom]]i (koos [[Theodosiuse obelisk]]iga), [[tsistern]]ide ja [[ |
Säilinud on paljude [[hilisantiikaeg]]sete [[ehitis]]te ([[keiser|keisri]][[palee]]de, [[hipodroom]]i (koos [[Theodosiuse obelisk]]iga), [[tsistern]]ide ja [[kindlustis]]te) [[varemed]]. Kõige paremini säilinud [[antiikaeg|antiikaja]] kindlustis on [[Marmara meri|Marmara merest]] [[Kuldsarve laht|Kuldsarve laheni]] ulatuv [[müür]]. |
||
Hilisantiigi kirikuist paistavad peale [[Hagia Sophia]] silma ka [[Hagia Irene]] ning [[Püha Sergiose kirik|Püha Sergiose]] ja [[Püha Bakchose kirik]]. |
Hilisantiigi kirikuist paistavad peale [[Hagia Sophia]] silma ka [[Hagia Irene]] ning [[Püha Sergiose kirik|Püha Sergiose]] ja [[Püha Bakchose kirik]]. |
||
*[[ |
*[[Topkapı palee]] |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 19. aprill 2013, kell 01:07
| İstanbul | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ 'istanbul ] | |||
| |||
| Pindala |
5343 km²  | ||
| Elanikke |
10 035 000 (2006), linnastus 11 912 000 | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 41° 1′ N, 28° 58′ E | ||
 | |||
İstanbul on Türgi suurim linn Bosporuse väina kaldail iidsete Mustast merest Vahemerre ning Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse kulgevate kaubateede ristumiskohal.
Linna varasemad nimed on Byzantion ja Konstantinoopol. İstanbuliks nimetati linn ametlikult alles 28. märtsil 1930.
Ajalugu
Praeguse linna eelkäija, Megara koloonia Byzantion rajati 667. aastal eKr Traakia Bosporose kaldale. Asula sai nime megaralaste kuninga Byzase järgi. 6. sajandi lõpust kuni aastani 478 eKr kuulus ta Pärsiale, 5. sajandi keskpaigast vaheaegadega Ateena Mereliitu. Linna hiilgeaeg oli 4. ja 3. sajandil eKr. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal 340 eKr piiras Byzantioni edutult Philippos II. Linn jäi ka pärast Chaironeia lahingut iseseisvaks. 2. sajandil eKr pidi ta siiski tunnistama Rooma riigi ülemvõimu.
Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi. Constantinus I muutis Byzantioni Rooma riigi uueks pealinnaks ja nimetas selle aastal 330 pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn'). Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (Nova Roma), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, seejärel Bütsantsi pealinn.
Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justinianus I. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. Neljandas ristisõjas aastal 1204 vallutasid ja rüüstasid linna ristisõdijad ja tegid temast Ladina keisririigi pealinna. 1261. aastal vallutas Michael VIII Palaiologos ta tagasi ja likvideeris Ladina keisririigi.
Konstantinoopol oli Bütsantsi pealinn, kuni osmanid ta 29. mail 1453 vallutasid ja Bütsantsi riigi kaotasid. Konstantinoopol sai Osmanite riigi pealinnaks ja nimetati İstanbuliks, kuid paralleelnimena jäi käibele ka Konstantinoopol.
Usutakse, et Istanbul oli maailma suurim linn aastatel 340–570 (400 tuhat elanikku aastal 500), 1127–1145, 1153–1170 ja 1650–1710 (700 tuhat elanikku).[1]
Pärast Esimest maailmasõda oli Osmanite riik kaotanud peaaegu kõik oma valdused Euroopas. İstanbul oli jäänud üsna riigi serva. Aastal 1923 viidi vastse Türgi Vabariigi pealinn Ankarasse, mis asus rohkem riigi keskel.
Vaatamisväärsused
Säilinud on paljude hilisantiikaegsete ehitiste (keisripaleede, hipodroomi (koos Theodosiuse obeliskiga), tsisternide ja kindlustiste) varemed. Kõige paremini säilinud antiikaja kindlustis on Marmara merest Kuldsarve laheni ulatuv müür.
Hilisantiigi kirikuist paistavad peale Hagia Sophia silma ka Hagia Irene ning Püha Sergiose ja Püha Bakchose kirik.