Populatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P koolitöö mall ära
1. rida: 1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}

[[File:Population density.png|thumb|350px|Distribution of [[world population]] in 1994.]]
[[File:Population density.png|thumb|350px|Distribution of [[world population]] in 1994.]]
'''Populatsioon'''<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Population population], population.</ref> ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse [[liik (bioloogia) | liiki]] ja kasutavad [[elupaik | elu]]-, [[sigimi | sigimispaiga]]-, ja samuti [[toitumispaik | toitomispaigana]] ühist [[territoorium | geograafilist piirkonda]]. Omavahel [[ristumine | ristuvad]] selgelt paremini ainult ühise populatsiooni isendid (inbreeding), kui sama liigi esindajad erinevatst populatsioonidest (crossbreeding).
'''Populatsioon'''<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Population population], population.</ref> ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse [[liik (bioloogia) | liiki]] ja kasutavad [[elupaik | elu]]-, [[sigimi | sigimispaiga]]-, ja samuti [[toitumispaik | toitomispaigana]] ühist [[territoorium | geograafilist piirkonda]]. Omavahel [[ristumine | ristuvad]] selgelt paremini ainult ühise populatsiooni isendid (inbreeding), kui sama liigi esindajad erinevatst populatsioonidest (crossbreeding).

Redaktsioon: 7. jaanuar 2012, kell 07:15

Distribution of world population in 1994.

Populatsioon[1] ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimispaiga-, ja samuti toitomispaigana ühist geograafilist piirkonda. Omavahel ristuvad selgelt paremini ainult ühise populatsiooni isendid (inbreeding), kui sama liigi esindajad erinevatst populatsioonidest (crossbreeding). Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite vahel.[2] Sotsioloogias tähendab populatsioon inimeste gruppi. Demograafia on sotsiaalteadus, mis tegeleb inimpopulatsioonide statistilise õpetusega. Artikkel viitab rohkem inimpopulatsioone.

Populatsioonigeneetika

Populatsioonigeneetika järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse liiki.[3]

Maailma rahvaarv

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo loenduse järgi on täna (6. novemberil 2011) hinnanguline rahvaarv 6.973 miljardit.[4] Teadussaidi Eurek Alertkohaselt jõuab Maa rahvaarv 7 miljardini juba sellel aastal. Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Rahvastiku Fondile jõudis maailma rahvaarv 7 miljardini 31. oktoobril[5], mis pakub kogu inimkonnale enneolematuid väljakutseid ja võimalusi. Nagu meeletute jäätmete kogunemine ja looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmeil maailma populatsioon tõusis 6,5 miljardini 2006 aasta 24. veebruaril. ÜRO Rahvastiku Fondi andmete põhjal võib lugeda 1999 aasta 12. oktoobrit päevaks, mil Maa rahvaarv ületas 6 miljardi piiri. See toimus umbes 12 aastat hiljem, kui maakera populatsioon jõudis 5 miljardini aastal 1987 ja 6 aastat pärast seda kui rahvaarv kasvas 5,5 miljardini aastal 1993. Kuna mõndade riikide, nagu näiteks Nigeeria, rahvaarv on olnud pikka aega täpselt teadmata, .[6], seega neid pole arvestatud, esineb rahvaarvu määramisel palju vigu[7] Teadlane Carl Haub arvutas välja, et viimase 2000 aasta jooksul on kokku sündinud arvatavasti rohkem kui 100 miljardit inimest.[8]

Populatsiooni kasv

Time taken for each billion people to be added to the world's population (including future estimates). See also alt. chart

Rahvastiku arv suurenes märgatavalt, kui aastal 1700 sai hoo sisse tööstusrevolutsioon[9]. Viimase 50 aasta jooksul on populatsiooni suurenemises näha märgatavat kasvu[9], tänu meditsiini arengule ja oluliselt suurenenud põllumajanduslikule tootlikusele, eriti 1960-te alguses[10] [[roheline revolutsioon | Rohelise Revolutsiooni ajal[11]. 2007. aastal prognoosis ÜRO rahvastikuosakond, et maailma rahvastiku arv ületab 10 miljardit tõenäliselt aastal 2055[12]. Tulevikus eeldatakse, et rahvaarv jõuab kord oma kasvu tippu ning seejärel hakkab langema – majanduslikel põhjustel, tervislike probleemide pärast, kui ka maa kurnatuse ja keskkonnaalaste ohtude tõttu. Ühe aruande kohaselt on väga tõenäoline, et maailma elanike arv lõpetab kasvamise enne 21-se sajandi lõppu. Lisaks on olemas tõenäosus, et rahvastiku arv väheneb enne 2100. aastat[13]. Rahvaarv on viimase kümne kuni kahekümne aasta jooksul juba vähenenud nii Ida – Euroopas, Balti riikides kui SRÜ riikides[14]. Viimaste aastate jooksul on arengumaade populatsioonimustris märgata sündimuse järk-järgulist vähenemist ning ka surmade arvus on toimunud märgatav langus. Sellist muutust kõrgest sündimuse ja suremuse tasemetest nende madalate näitajateni nimetatakse demograafiliseks üleminekuks[15]

Rahvaarvu kontroll

Inimpopulatsiooni kontrollitakse selle tehisliku muutmisega. Ajalooliselt on inimpopulatsiooni ohjes hoitud rahvastiku sünni limiteerimisega. Enamasti valistused teevad kindlaks mitu järglast võib iga perekond saada. Vastav arv reguleeritakse järgmistele teguritele tuginedes: vaesuse tase, keskkonna probleemide tõsisus, religioossed põhjused ja ülerahvastatus. Ülemaailmne populatsioonikontrolli liikumine oli aktiivne läbi 1960ndate ja 1970ndate aastate, juhtides paljusid pereplaneerimise ja seksuaalse tervise programme. 1980ndatel kasvas pinge rahvastiku kontrolli advokaatide ja naisaktivistide vahel. Naisaktivistide tubli töö tulemusel sai naiste õigus anda järglasi osaks inimõigustest.[16]. Inimhulk, kellele ei sobinud kitsendatud reeglid järglaste saamisel, kasvas 90ndate alguses kõvasti ning selle tõttu muudeti märgatavalt rahvastiku kontrollimise meetoteid.[17].

Veerand sajandit ühelapsepoliitikat Hiinas

Hiinas näeb seadus ette, et naisel võib olla ainult üks laps. Juba ammu käivitati programmid abordi tegemise lihtsustamiseks ja rahastamiseks. Täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks on hiinlaste seas kroonitud mees, seega soovitakse oma lapsena näha ainult meessoost isikut. Viimane on viinud tüdruklaste hülgamiseni või isegi mõrvhukkamiseni. See aga omakorda tekitab olukorra, kus meessoost isikuid on rohkem, mis muudab hiljem nii partneri leidmise, kui ka järglaste saamise raskemaks. Naiste vähesus on tekitanud illegaalse äriliigi, mis põhineb naiste sisseveos muudest riikidest ning pruutide varastamises. Kuigi seoses ühelapsepoliitikaga[18] on Hiina nautinud majanduskasvu, jõuab olukord varsti aga seisuni, kus vanainimestel pole endal enam lapsi (võib juhtuda nii, et see ainus laps sureb enne neid), kes nende eest hoolitseksid. Seega vanurite majanduslik ülalpidamine jääb riigi kanda, kes on sunnitud kasutama enda ressursse, mis majandusele omakorda hästi ei mõju.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ population, population.
  2. ↑ Hartl, Daniel (2007). Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 45. ISBN 978-0-87893-308-2.
  3. ↑ Hartl, Daniel (2007). Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 95. ISBN 978-0-87893-308-2.
  4. ↑ U.S Census Bureau, USA rahvaloenduse büroo
  5. ↑ to a World of Seven Billion PeopleUNFPA 12.9.2011
  6. ↑ "Cities in Nigeria: 2005 Population Estimates — MongaBay.com". Vaadatud 1. juulil 2008.
  7. ↑ "Country Profile: Nigeria". BBC News. 24. detsember 2009. Vaadatud 1. juulil 2008.
  8. ↑ Haub, C. 1995/2004. “How Many People Have Ever Lived On Earth?” Population Today, http://www.prb.org/Articles/2002/HowManyPeopleHaveEverLivedonEarth.aspx
  9. ↑ 9,0 9,1 As graphically illustrated by population since 10,000BC and population since 1000AD
  10. ↑ "The end of India's green revolution?". BBC News. 29. mai 2006. Vaadatud 29. novembril 2009.
  11. ↑ Food First/Institute for Food and Development Policy
  12. ↑ "World population will increase by 2.5 billion by 2050; people over 60 to increase by more than 1 billion". United Nations Population Division. 13. märts 2007. Vaadatud 14. märtsil 2007. The world population continues its path towards population ageing and is on track to surpass 9 billion persons by 2050.
  13. ↑ "The End of World Population Growth". Vaadatud 4. novembril 2008.
  14. ↑ Shackman, Gene, Xun Wang and Ya-Lin Liu. 2011. Brief review of world population trends. Available at http://gsociology.icaap.org/report/demsum.html
  15. ↑ http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/P/Populations.html
  16. ↑ Knudsen, Lara (2006). Reproductive Rights in a Global Context. Vanderbilt University Press. Lk 2. ISBN 0826515282, 9780826515285. {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend); tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  17. ↑ Knudsen, Lara (2006). Reproductive Rights in a Global Context. Vanderbilt University Press. Lk 4–5. ISBN 0826515282, 9780826515285. {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend); tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  18. ↑ maailmavaade: ühelapsepoliitika, ühelapsepoliitika Hiinas
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Populatsioon&oldid=2852468"