Ulmekirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Diaspar (arutelu | kaastöö)
korrastatud linke
Diaspar (arutelu | kaastöö)
106. rida: 106. rida:
==Välislingid==
==Välislingid==
*[http://ulme.ee/ Eesti Ulmeühing]
*[http://ulme.ee/ Eesti Ulmeühing]
*[http://www.obs.ee/~taavi/esfa Eesti Ulmeühing (vana leht)]
*[http://www.obs.ee/~taavi/esfa Eesti Ulmeühing] (vana leht)
*[http://www.obs.ee/~taavi/esfa/stalker Eesti ulmeauhind Stalker (1998-2004)]
*[http://www.obs.ee/~taavi/esfa/stalker Eesti ulmeauhind Stalker] (1998-2004)
*[http://ulme.ee/Stalker Eesti ulmeauhind Stalker (2005-...)]
*[http://ulme.ee/Stalker Eesti ulmeauhind Stalker] (2005-...)
*[http://zzz.ee:8080/docs/ROOT/Algernon Ulmeajakiri ''Algernon'']
*[http://zzz.ee:8080/docs/ROOT/Algernon Ulmeajakiri ''Algernon'']
*[http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/algernon/index.html Ulmeajakiri ''Algernon''] (vana leht)
*[http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/algernon/index.html Ulmeajakiri ''Algernon''] (vana leht)

Redaktsioon: 22. august 2009, kell 21:25

Ulmekirjandus on ilukirjandus, mis kasutab fantastilist ainestikku. Ulmekirjandust piiritletakse ja liigitatakse samal alusel nagu ulmet üldse. Et ulme on levinud eeskätt kirjanduses ja filmikunstis ning filmikunst on suhteliselt noor, siis ulme tekkelugu tähendabki ulmekirjanduse tekkelugu.

Tavaliselt jagatatakse ulmekirjandus kolme suurde rühma: teadusulmeks (science fiction), imeulmeks (fantasy) ja õudusulmeks (horror).

Välismaa ulmekirjanikke

Eesti ulmekirjanikud

Kirjandus

  • Andrus Org. "Ulmežanri piirjooni." – Keel ja Kirjandus, 2001, nr 12, lk 825–839.
  • Andrus Org. "Ulmežanri tüpoloogia: temaatika ja motiivistik." – Keel ja Kirjandus, 2002, nr 8, lk 554–566; nr 9, lk 642–653.
  • Andrus Org. "Ulmekirjandus: žanri dimensioonid." Magistritöö. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti kirjanduse õppetool. Imprint, Tartu 2001
  • Jaan Tomberg. "Ekstrapolatiivne kirjutamine. Tulevikukirjutuse poeetikast." (Sarjast Studia litteraria estonica.) Tartu Ülikooli Kirjastus 2004. Magistritöö samal teemal: [1]

Välislingid