Robert A. Heinlein

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Robert A. Heinlein
RAHeinlein autographing Midamericon ddb-371-14.jpg
Heinlein (1976)
Sünninimi Robert Anson Heinlein
Sündinud 7. juuli 1907
Butler, Missouri osariik, Ameerika Ühendriigid
Surnud 8. mai 1988 (80-aastaselt)
Carmel-by-the-Sea, California, Ameerika Ühendriigid
Pseudonüüm Anson MacDonald, Lyle Monroe, John Riverside, Caleb Saunders, Simon York
Alma mater Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia
Žanr teadusulme
Tuntud teoseid "Tähesõdalased"
"Kuu on karm armuke"
"Võõrana võõral maal"
Tegutsemisaastad 1939–1988

Autogramm Robert A Heinlein signature.svg

Robert Anson Heinlein (/ˈhaɪnlaɪn/; 7. juuli 1907 Butler, Missouri8. mai 1988 Carmel-by-the-Sea, California) oli Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik, aerokosmose insener ja mereväeohvitser. Ta oli üks esimesi ulmekirjanikke, kes pööras oma teostes tähelepanu teaduslikule täpsusele ja oli seega nn kõva teadusulme alamžanri pioneer.[1] Tema kirjatöödes, mis hõlmavad nii ilu- kui liigikirjandust, väljendub imetlus kompetentsuse vastu ja rõhutamine kriitilise mõtlemise väärtusele.[2] Heinlein esitas oma süžees lugejale sageli provokatiivseid olukordi, mis esitasid väljakutse ühiskondlikele moraalinormidele.[3]

Temast sai üks esimesi Ühendriikide teadusulmekirjanikke, kelle tööd jõudsid peavooluajakirjadesse nagu The Saturday Evening Post. Ta oli aastakümneid üks edukamaid teadusulmekirjanikke ning koos Isaac Asimovi ja Arthur C. Clarke'iga peetakse teda tihti üheks ingliskeelse teadusulme "Suurde kolmikusse" kuuluvaks.[4] Heinleini tuntumate tööde hulka kuuluvad "Tähesõdalased" ("Starship Troopers"; 1959), "Võõrana võõral maal" ("Stranger in a Strange Land"; 1961) ja "Kuu on karm armuke" ("The Moon Is a Harsh Mistress"; 1966).

Heinlein kasutas teadusulmet kui võimalust uurida provokatiivseid sotsiaalseid ja poliitilisi ideid ning spekuleerida, kuidas teaduse ja tehnika areng võib kujundada poliitikat, rassi, religiooni ja seksi tulevikku.[5] Tema teostes oli mõnikord vastuolulisi aspekte, näiteks teoses "Kuu on karm armuke", militarism teoses "Tähesõdalased" ja tehnoloogiliselt pädevad naistegelased, kes olid hirmuäratavad, kuid sageli stereotüüpselt naiselikud.

Heinlein pälvis elu ajal neli Hugo auhinda. Alates 2003. aastast antakse välja temanimelist ulmekirjandusauhinda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Booker, M. Keith; Thomas, Anne-Marie (2009). The Science Fiction Handbook. Blackwell Guides to Literature Series. John Wiley & Sons. lk 155. ISBN 978-1-4051-6205-0
  2. Mendlesohn, Farah (2019). The Pleasant Profession of Robert A. Heinlein. London: Unbound Publishing. ISBN 978-1-78352-678-9.
  3. Sam Jordison (12. jaanuar 2009). "Robert Heinlein's softer side". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 19. aprill 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. Parrinder, Patrick (2001). Learning from Other Worlds: Estrangement, Cognition, and the Politics of Science Fiction and Utopia. Duke University Press. lk 81. ISBN 978-0-8223-2773-8.
  5. Jeff Riggenbach (6. veebruar 2010). "Was Robert A. Heinlein a Libertarian?". The Mises Daily (inglise keeles). Mises Institute. Vaadatud 19. aprill 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]