Mine sisu juurde

Andrus Org

Allikas: Vikipeedia
Andrus Org 2023. aastal

Andrus Org (sündinud 25. aprillil 1974) on eesti kirjandusteadlane, kirjandusdidaktik ja õpetaja.

Andrus Org on avaldanud artikleid kirjanduse didaktikast, noorte- ja ulmekirjandusest.

Org on õppinud Ülenurme Gümnaasiumis 1989–1992, Tartu Ülikoolis bakalaureuseastmes (eesti kirjandus ja teatriteadus) 1992–1998, samas õpetajakoolituses 1999–2000 ja magistrantuuris (eesti kirjandus) 1998–2001, täiendades end Helsingi Ülikoolis 1998. aastal.[1] 2001. aastal kaitses ta magistritöö "Ulmekirjandus: žanri dimensioonid" (juhendaja dotsent Epp Annus) ja 2017. aastal doktoritöö "Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika" (juhendaja professor Arne Merilai).[2]

Ta on 1993. aastast Herbert Masingu Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja.[3] Töötas aastatel 2008–2024 Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse lektorina. Oli aastatel 2007–2011 põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kirjanduse ainekava töörühma juht Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juures[1] ning juhtis aastatel 2017–2024 Innove (Haridus- ja Noorteamet) õppekava arendamise keele ja kirjanduse valdkonna töörühma.[2]

2004. aastast kuulub ta Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni, 2009. aastast Eesti Kirjanduse Seltsi.[2]

  • Kuidas lugeda kaaneteksti? Algupäraste proosaraamatute kaanetekstide analüüs. Keele ja Kirjandus, 2022, 7, 598–616 (koos R.Reinsaluga).
  • Noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri. Looming, 2022, 7, 976–992.
  • Essee kirjutamisest kirjanduse eriala kursusel: üliõpilaste arusaamad ja õppejõu tagasiside. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2019, 7(2), 100−127.
  • Fantastic fiction in Estonian literature: fields of genres and their sources of influence. Martin Carayol (toim.). Le fantastique et la science-fiction en Finlande et en Estonie (35–45). Paris: L'Harmattan, 2012.
  • Lammasinimene, liblikmees ja karunaine. Maagilisest realismist eesti kirjanduse näitel. S.Vabar (toim.). Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes (58–70). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.
  • Plahvatus nullpunktis ehk Nullindate eesti noorteromaan. Haridus, 2011, 2, 5–8.
  • Eduard Bornhöhe in the light of historical narratives. ELM: Estonian Literary Magazine, 2010, 21, 4–9.
  • Gümnaasiumi ainekava – kirjandusõpetus poeetika võtmes. Õpetajate Leht, 2010, 6, 16–17.
  • Omadele sissekäik lubatud: Karl Ristikivi "Hingede öö" käsitlusvõimalusi koolis Haridus 2007, 5/6.
  • Kuidas kirjutada tulevikku? Keel ja Kirjandus, 2005, 3, 236–240.
  • Fiktsioonimaailmade metafoorne kohanemine: reaalsus fantastika liistul. V.Sarapik, M.Kalda (toim.). Kohanevad tekstid (123–133). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2005.
  • The Dimensions of the Contemporary Science Fiction Novel on the Basis of Examples from Estonian Literature. Interlitteraria, 2004, 9, 226–237.
  • Ulmežanri piirjooni. Keel ja Kirjandus, 2001, 12, 825–839.
  • Ulmežanri tüpoloogia: temaatika ja motiivistik. Keel ja Kirjandus, 2002, 8, 554–566; 9, 642–653.
  • Ameerika-müüdi sünd: kas lummav pastoraal või karm wilderness?: Arthur Barlow' ja William Bredfordi reisikroonikate põhjal. T.Maran, K.Tüür (toim.). Tekst ja loodus (82–91). Eesti Kirjanduse Selts, 2000.
  • Jalgpall on parem kui teater ehk Sporditeatri piirjooni. A.Saro, S.Karja (toim.). Teatrielu 2002 (26–37). Eesti Teatriliit, 2003.
  1. 1,0 1,1 Org, A. (2017). Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika. Doktoritöö. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef668985-5f8e-41b5-a16a-1eff58366793/content
  2. 2,0 2,1 2,2 ETIS. https://www.etis.ee/CV/Andrus_Org
  3. Tartu Herbert Masingu kool. https://masing.tartu.ee/koolist/koolipere-kontaktid/opetajad

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]