Mine sisu juurde

Andrus Org

Allikas: Vikipeedia
Andrus Org 2023. aastal

Andrus Org (sündinud 25. aprillil 1974) on eesti kirjandusteadlane, kirjandusdidaktik ja õpetaja.

Andrus Org on avaldanud artikleid kirjanduse didaktikast, noorte- ja ulmekirjandusest.

Org on õppinud Ülenurme Gümnaasiumis 1989–1992, Tartu Ülikoolis bakalaureuseastmes (eesti kirjandus ja teatriteadus) 1992–1998, samas õpetajakoolituses 1999–2000 ja magistrantuuris (eesti kirjandus) 1998–2001, täiendades end Helsingi Ülikoolis 1998. aastal.[1] 2001. aastal kaitses ta magistritöö "Ulmekirjandus: žanri dimensioonid" (juhendaja dotsent Epp Annus) ja 2017. aastal doktoritöö "Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika" (juhendaja professor Arne Merilai).[2]

Ta on 1993. aastast Herbert Masingu Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja.[3] Töötas aastatel 2008–2024 Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse lektorina. Oli aastatel 2007–2011 põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kirjanduse ainekava töörühma juht Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juures[1] ning juhtis aastatel 2017–2024 Innove (Haridus- ja Noorteamet) õppekava arendamise keele ja kirjanduse valdkonna töörühma.[2]

2004. aastast kuulub ta Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni, 2009. aastast Eesti Kirjanduse Seltsi.[2]

  • Kuidas lugeda kaaneteksti? Algupäraste proosaraamatute kaanetekstide analüüs. Keele ja Kirjandus, 2022, 7, 598–616 (koos R.Reinsaluga).
  • Noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri. Looming, 2022, 7, 976–992.
  • Essee kirjutamisest kirjanduse eriala kursusel: üliõpilaste arusaamad ja õppejõu tagasiside. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2019, 7(2), 100−127.
  • Fantastic fiction in Estonian literature: fields of genres and their sources of influence. Martin Carayol (toim.). Le fantastique et la science-fiction en Finlande et en Estonie (35–45). Paris: L'Harmattan, 2012.
  • Lammasinimene, liblikmees ja karunaine. Maagilisest realismist eesti kirjanduse näitel. S.Vabar (toim.). Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes (58–70). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.
  • Plahvatus nullpunktis ehk Nullindate eesti noorteromaan. Haridus, 2011, 2, 5–8.
  • Eduard Bornhöhe in the light of historical narratives. ELM: Estonian Literary Magazine, 2010, 21, 4–9.
  • Gümnaasiumi ainekava – kirjandusõpetus poeetika võtmes. Õpetajate Leht, 2010, 6, 16–17.
  • Omadele sissekäik lubatud: Karl Ristikivi "Hingede öö" käsitlusvõimalusi koolis Haridus 2007, 5/6.
  • Kuidas kirjutada tulevikku? Keel ja Kirjandus, 2005, 3, 236–240.
  • Fiktsioonimaailmade metafoorne kohanemine: reaalsus fantastika liistul. V.Sarapik, M.Kalda (toim.). Kohanevad tekstid (123–133). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2005.
  • The Dimensions of the Contemporary Science Fiction Novel on the Basis of Examples from Estonian Literature. Interlitteraria, 2004, 9, 226–237.
  • Ulmežanri piirjooni. Keel ja Kirjandus, 2001, 12, 825–839.
  • Ulmežanri tüpoloogia: temaatika ja motiivistik. Keel ja Kirjandus, 2002, 8, 554–566; 9, 642–653.
  • Ameerika-müüdi sünd: kas lummav pastoraal või karm wilderness?: Arthur Barlow' ja William Bredfordi reisikroonikate põhjal. T.Maran, K.Tüür (toim.). Tekst ja loodus (82–91). Eesti Kirjanduse Selts, 2000.
  • Jalgpall on parem kui teater ehk Sporditeatri piirjooni. A.Saro, S.Karja (toim.). Teatrielu 2002 (26–37). Eesti Teatriliit, 2003.
  1. 1 2 Org, A. (2017). Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika. Doktoritöö. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef668985-5f8e-41b5-a16a-1eff58366793/content
  2. 1 2 3 ETIS. https://www.etis.ee/CV/Andrus_Org
  3. Tartu Herbert Masingu kool. https://masing.tartu.ee/koolist/koolipere-kontaktid/opetajad

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]