Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on Eesti bioloogiaalane uurimisasutus, mis alustas tegevust 1. jaanuaril 1947 Eesti NSV Teaduste Akadeemia bioloogia instituudina, mis nimetati zooloogia ja botaanika instituudiks 1952. aastal.[1]
ZBI rajatud ja kogutud on Eesti suurimad soontaimede, sammalde, seente ja putukate kogud ning koostatud suurem osa Eesti eluslooduse määrajaid. Nüüdseks[millal?] on ZBI liitunud Maaülikooliga.
ZBI koosseisu on kuulunud hulk uurimisrühmi. Esialgu oli instituudis neli sektorit: botaanikasektor, zooloogiasektor, hüdrobioloogiasektor ja metsasektor. 1963. aastal eraldus instituudist metsasektor, mille baasil moodustati Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium (sellest loodi 1969 Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut).[2] Instituudi juures tegutses aastail 1958–1962 mereihtüoloogia, 1968–1977 protozooloogia ja 1974–1991 merebioloogia osakond.[3] 1997. aastal oli ZBI-s kuus osakonda (botaanika, mükoloogia, ökofüsioloogia, loomaökoloogia, erizooloogia, hüdrobioloogia) ning lisaks biomeetria rühm, kogude osakond ja Karl Ernst von Baeri Muuseum.
ZBI-le on kuulunud mitu bioloogiajaama: Puhtu bioloogiajaam, Võrtsjärve Limnoloogiajaam, Akste bioloogiajaam, Taevaskoja bioloogiajaam, Rutja bioloogiajaam, Vooremaa metsaökoloogia jaam. Laelatu bioloogiajaam loodi samuti ZBI teadlaste poolt (kuulus Metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumile)[viide?].
Aastatel 1948–1964 oli ka Zooloogiamuuseum ZBI alluvuses.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Instituut loodi 1947. aastal Eesti NSV Teaduste akadeemia uurimisasutusena, esialgu oli selle nimeks TA Bioloogia Instituut.
1952. aastal sai instituudi nimeks TA Zooloogia ja Botaanika Instituut.
1992. aastal sõlmiti ZBI ja Tartu Ülikooli vahel koostööleping, mille alusel loodi kaheksa ühisprofessuuri: erizooloogia (Eino Krall), üldzooloogia (Jüri Kärner), loomaökoloogia (Raivo Mänd), hüdrobioloogia (Toomas Saat), ökofüsioloogia (Kalevi Kull), taimeökoloogia (Martin Zobel), botaanika (Jaanus Paal) ja mükoloogia (Kuulo Kalamees).
1997. aastal ühines Eesti Põllumajandusülikooliga (2005. aastast Eesti Maaülikool), vastavalt sai nimeks EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut.
2005. aastal liideti ZBI ja mitu EPMÜ rühma ning moodustati suur[viide?] EPMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Sellega ZBI nimi kadus.
ZBI peahooned on asunud Vanemuise tänaval (21) ja Riia tänaval (181; hoone lammutati 2015. aastal seoses Lõunakeskuse laiendusega).
ZBI direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]- Harald Haberman (1947–1977)
- Kalju Paaver (1977–1985)
- Erast Parmasto (1985–1990)
- Andres Koppel (1990–1996)
- Urmas Tartes (1996–2004)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Parmasto, Erast jt. (koost.) (1987). Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1987. Tallinn: Valgus. Lk 3–5.
- ↑ ZBI metsasektori välja antud raamatuid: *Margus, Malev (toim.) 1957. Kabala metskonnas 2.–3. XI 1956 toimunud metsakuivendusalase teadusliku nõupidamise materjalid. Tartu: ENSV TA ZBI metsasektor. 64 lk. *Valk, Uno; Margus, Malev (toim.) 1958. Nõmmealade taasmetsastamise ja nõmmemetsade majandamise küsimusi. Tartu: ENSV TA ZBI metsasektor. 99 lk. *Kollist, Peeter (toim.) 1959. Metsakuivenduse küsimusi. Tartu: ENSV TA ZBI metsasektor. 155 lk.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erast Parmasto, Vello Kaavere, Tõnu Noorits, Viivi Novek (koost.), Uno Siitan ja M. Rohtmets (toim.) 1987. Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1987. Tallinn: Valgus.
- Märt Rahi, Vaike Hang, Katrin Lõivukene, Alvi Rõigas (toim.) 1997. Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1997. Tartu: ZBI.