Elo Lindsalu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Elo Lindsalu (sündinud 18. aprillil 1968 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane, kirjanduskriitik, esseist ja õppejõud. 2008. aastal kaitses ta doktoritööd teemal "Naisekuju modelleerimine XX sajandi alguskümnendite eesti kirjanduses"[1].

Elo Lindsalu uurimisvaldkonnad on: ühiskonnateadused ja kultuur, filoloogia ja (kirjandusteadus); soouuringud (20. sajandi alguse eesti kirjandus soouurimuslikust aspektist, esimesed [[eesti naiskirjanikud]], tänapäeva naiskirjandus), eesti uudiskirjandus. Talle on omane komparativistlik ja intertekstuaalne lähenemine.

Kirjanduskriitikat (üle 40 arvustuse) ja esseistikat on Elo Lindsalu avaldanud eesti ajakirjanduses alates 1996. aastast.

Lindsalu õpetas Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis eesti kirjandust (aastad 1960–2000) ja eesti kultuurilugu ning luges mitmeid valik- ja erikursusi. Aastatel 2003–2013 luges ta eesti kultuuriloo, eesti kirjanduse ajaloo, kirjandusteooria ja kirjandusteose analüüsi, feministliku kirjandusanalüüsi jm kursusi, andis erikursusi eesti kirjanikest (Eduard Vilde, Marie Under) ja kirjandusteadlastest (Friedebert Tuglas, Ants Oras, Maie Kalda jt).

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1986–1988 Õhtuleht, masinakirjutaja
  • 1997–2000 TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, teadussekretär
  • 1998–2001 SDI Media Eesti, keeletoimetaja
  • 2000–2002 TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, assistent
  • 2000–2003 TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, teadur
  • 2003–2008 Tallinna Ülikool, eesti kirjanduse ja kirjandusteooria õppetool, assistent
  • 2008 –2013 Tallinna Ülikool, eesti keele ja kultuuri instituut, lektor
  • Alates 2013 vabakutseline

Väitekirjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Elo Lindsalu. “Naisekuju modelleerimine XX sajandi alguskümnendite eesti kirjanduses”. Doktoritöö. Juhendajad: Maie Kalda, Toomas Liiv. Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskond, 2008
  • Elo Lindsalu. “Naise modelleerimine eesti kirjanduses: valik tekste XX sajandist”. Magistritöö. Juhendaja: Reet Neithal. Tallinna Pedagoogikaülikool, Filoloogiateaduskond, eesti filoloogia osakond, 2001

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Luuletaja, naised ja viin" [1] – Eesti Päevaleht, 18. jaanuar 1997
  • “Koidula kui märk” – Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 567–577.
  • The Dilemma of Lydia Koidula's Poetry: Loving Him or the Fatherland. – Feministica Lettica 2001, No 2, Riga: University of Latvia Press, p. 79–92.
  • Misogüünia ja seksismi võimalikkusest eesti kirjanduses. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-ugristarum 7.–13. 8. 2000 Tartu. Pars VIII. Dissertationes sectionum: Litteratura. Acta Congressus. Tartu, 2001, lk 143–149.
  • Tuglas, Volter Kilpi ja õnne saar” – Keel ja Kirjandus 2004, nr 5, lk 324–335.
  • "Uus raamat" – üks tõlgendusvõimalusi" – Keel ja Kirjandus 2005, nr. 2
  • "Miks lapsed ei taha Eestisse sündida [2] – Eesti Päevaleht, 2. mai 2006
  • Male and Female at the End of the WorldAt the End of the World: Text, Culture, Motif. Edited by Rein Undusk. Tallinn, The Under and Tuglas Literature Centre, 2005, p. 142–153.
  • “Naisena noores Eestis“ (Saatesõna Aino Kallase novellile „Naine, kel oli aju“.) – Looming 2005, nr 5, lk 728–730.
  • “Nooreestlaste naisekujusid” – Noor-Eesti 100. Kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid. Koostaja ja toimetaja Elo Lindsalu. Tallinna Ülikooli kirjastus 2006, lk 112–157.
  • “Randvere „Ruthi“ vastutekstid: S. Sarapuu „Saul” ja Aino Kalda „Naine, kel oli aju” – J. Randvere “Ruth“ 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris.” Koostajad: Mirjam Hinrikus, toim. Ülle Kurs Tallinn, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 2006, 125–141.
  • „Kes on eesti Nora?” [3] – Sirp, 18. august 2006
  • “Vilde kui naisõiguslane” – Keel ja Kirjandus, 2006, nr 4, lk 296–309.
  • “Lisandusi Eda Sepa artiklile „Tuglase „Midia“ ja eesti tegelikud naisrevolutsionäärid” – Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 2007, nr 1–2, lk 129–141.
  • “Eesti esimeste naiskirjanike “oma tuba” ja vastuvõtt sünkroonkriitikas” – M. Kirme, R. Veidemann (toim). Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev. Tallinna Ülikool, 16.–17. november 2006. Acta Universitatis Tallinnensis, A 28. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2008, lk 68–94.
  • “Kes oli paradiisi perenaine? Naiskunstniku problemaatikast Leida Kibuvitsa romaanis „Paradiisi pärisperenaine”” – Looming, 2009, nr 7, lk 973–982; Uurimusi 1920.–1920. aastate eesti kirjandusest. Toim. Elo Lindsalu ja Jaanus Vaiksoo. Tallinna Ülikool. Eesti keele ja kultuuri instituut. Tallinna Ülikooli kirjastus, 2009, lk 197–218.
  • "Eneseidentiteedi loomine Betti Alveri „Tuulearmukeses”” (koos Karin Koppeliga). – Uurimusi 1920.–1920. aastate eesti kirjandusest. Toim. Elo Lindsalu ja Jaanus Vaiksoo. Tallinna Ülikool. Eesti keele ja kultuuri instituut. Tallinna Ülikooli kirjastus 2009, lk 159–174.
  • “Lilli Prometi „Primavera”” (Järelsõna) – Lilli Promet. “Primavera.” Tallinn, Pegasus 2009, lk 245–249.
  • Noor-Eestist sada aastat hiljem” – Keel ja Kirjandus, 2010, nr 1, lk 58–61.
  • “Mälestusi Toomas Liivist” – Looming 2010, nr 5, lk 700–704.
  • “Teine mina ja muud tegelased.” – Looming, 2011, nr 7, lk 982–991.
  • „Lähendas akadeemiat luulele” [Järelsõna.]. – Toomas Liiv. Tekst teeb oma töö. Arvustusi, esseid ja artikleid 1976–2009. Toim. Ü. Kurs, E. Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, lk 446–454.

Arvustusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • “Täht ja tema lend üle intellektuaalse Eesti.” (Raamat: Aino Kallas. “Tähelend. Eesti poetessi Koidula elulugu.” Tallinn: Eesti Raamat 1999.) – Looming 2000, nr 5, lk 788–790.
  • „Naine toore elu ja teatrikunsti vahel.” (Raamat: Tiia Kriisa. „Naine.” (Romaan.) Ilmamaa, 2009.) -toore-elu-ja-teatrikunsti-vahel-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3265 – Sirp, 4. september 2009.
  • "Mis on Debora luule eel, all ja ümber?" [4] – Sirp 16. aprill 2010
  • "Armastuse ja vihaga." (Raamatud: Triin Tasuja. "Provintsiluule." (Luulekogu.) Värske Rõhk, 2009.) Tuuli Taul. "Täiuslik ja turvaline." (Luulekogu.) Värske Rõhk, 2010.) Armastuse ja vihaga – Sirp, 19. november 2011.
  • "Gustav Suits – kingitus eesti rahvale." (Raamat: Leili Iher. "Gustav Suitsu jälil. Fakte ja mõtisklusi." Varrak 2011.) [5] – Eesti Ekspress. Areen. 24. november 2011
  • "Kiitkem voorust, põlastagem pahet!” (Raamat: Kalle Käsper. "Öö jumalik enklaav." (Luulekogu.) Eesti Keele Sihtasutus 2012.) [6] – Sirp 7. juuni 2012

Koostaja, toimetaja[muuda | muuda lähteteksti]

  • Noor-Eesti 100 : kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid.” (Artiklikogumik Tallinna Ülikoolis 9. mail 2005 peetud rahvusvahelise seminari "Noor-Eesti 100" ettekannete põhjal). Koostanud ja toimetanud Elo Lindsalu. Tallinn, Tallinna Ülikooli kirjastus, eesti kirjanduse õppetool 2006. 174 lk. ISBN 9985-58-416-3
  • “Uurimusi 1920.–1930. aastate eesti kirjandusest.” Koost. E. Lindsalu. Toimetanud Elo Lindsalu ja Jaanus Vaiksoo. Tallinna Ülikool. Eesti keele ja kultuuri instituut. Tallinn Ülikooli kirjastus 2009
  • “Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70.”Koostanud Õnne Kepp. Toimetanud Õnne Kepp ja Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2009.
  • "Toomas Liiv. Tekst teeb oma töö: arvustusi, esseid ja artikleid 1976–2009." Koostanud Elo Lindsalu, toimetanud Ülle Kurs ja Elo Lindsalu; järelsõnad: Maie Kalda, Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2012.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Temast[muuda | muuda lähteteksti]

Luule Epner. “Väitekiri naise kujutamisest eesti kirjanduses.” – Keel ja Kirjandus 2009, nr 10, lk 798–799.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [http://www.tlulib.ee/files/arts/96/lindsc59a3e95324de2a2ee 0ca4d17d897296.pdf Elo Lindsalu doktoritöö] (pdf-fail)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Elo Lindsalu Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes