Leo Võhandu

Leo Võhandu (kuni 19. veebruarini 1937 Leo Schleicher; 2. september 1929 – 4. jaanuar 2026) oli eesti matemaatik ja informaatik.

Tema kui mitmekülgse teadlase suurimaks panuseks peetakse arvutusmatemaatika ja mitmemõõtmelise andmeanalüüsi ning biomatemaatika ja matemaatilise lingvistika valdkondade toomist Eestisse. Võhandu loodud analüütilised lahendused sisaldasid juba 1960. aastatel elemente, mida tänapäeval tuntakse seletava tehisintellektina.

Haridus

Ta lõpetas 1942. aastal algkooli Elvas, 1947. aastal Tartu 6. Keskkooli (hõbemedal) ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika erialal (cum laude); TRÜ aspirant 1952–1955. Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat 1955 (kinnitus 1956); dotsent 1963; professor 1987.

Täiendusõpe: Moskva Riiklik Ülikool 1956; Chicago Ülikool (USA) 1964–1965; Suurbritannias 1965; Rootsis 1965; Soomes 1967, 1976; Saksa DV-s 1978.

Töökäik

TRÜ väitekirjakaitsmiste vaidluste kiirkirjutaja 1948–1955; TRÜ geomeetria kateedri vanemõpetaja 1955–1956, dotsendi kt 1956–1962; arvutusmatemaatika kateedri dotsendi kt 1962–1963, dotsent 1963–1966; biofüüsika ja elektrofüsioloogia probleemlaboratooriumi juhataja 1961–1966.

Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) 1966. aastast: arvutustehnika/-matemaatika kateedri juhataja-dotsent 1966–1969, vanemteadur 1969–1971, arvutusmatemaatika kateedri juhataja-dotsent 1971–1973; informatsioonitöötlemise/infotöötluse kateedri dotsent 1973–1987, professor 1987; majandusteaduskonna prodekaan lepingulise töö alal 1981–1987; Tallinna Tehnikaülikooli informaatikainstituudi informaatika aluste professor ja õppetooli juhataja 1992–1997; emeriitprofessor 1997. aastast; rehabilitatsioonitehnoloogia keskuse juhataja kt 2003–2004, rehabilitatsioonitehnoloogia teaduslaboratooriumi juhataja 2004–2012, informaatika aluste õppetooli vanemteadur 2012–2015.

Leo Võhandu pidas loenguid ka Tampere Ülikoolis (1977) ning oli külalislektor ja -teadur Magdeburgi Tehnikaülikoolis (1989) ja Saarbrückeni Ülikoolis (1995).

Ta konsulteeris statistika vallas Eesti kasiinosid ja AS-i Eesti Loto ning tabelarvutustarkvara Microsoft Excel statistikafunktsioonide eesti keelde tõlkimist.

Teadustöö

Teadustöö põhisuunad: monotoonsete süsteemide teooria (Mullat, 1971) rakendamine graafiteoorias, hüpoteeside automaatgenereerimisel, ekspertsüsteemide genereerimisel, mustritajus jm. Andmeanalüüsi meetodid sotsioloogias, meditsiinis ja pedagoogikas. Tema juhendamisel on välja töötatud informatsioonitöötlemise süsteem, mida on rakendatud Eesti Raadio arvutuskeskuses, Eesti NSV Tervishoiuministeeriumis ja Eesti NSV Siseministeeriumis. Uurimusi arvutusmeetodite, rakenduslike programmeerimissüsteemide, andmeanalüüsimeetodite ja intellektitehnika alalt.

Leo Võhandu teadushuvid ühendasid arvutiteaduse ja matemaatilise statistika kasutamise sotsioloogias, keeleteaduses, meditsiinis, pedagoogikas jne. Sellega andis ta märkimisväärse panuse interdistsiplinaarse teaduse arengusse Eestis.

Temalt ilmus üle 200 teadustöö, esseid informaatika ja mõttemängude kohta. Tema juhendamisel on kaitstud 25 kandidaadi- ja 7 doktoritööd. Juhendanud väitekirjade kirjutamisel ka sporditeadlasi (koos Hans Grossiga – klassikalise suusasammu Eesti mudel, Aadu Krevald – vasaraheide, Arved Vain – saltohüpe, Roman Nõvandi – ujumise stardihüpe). Tema kasvandikest on sirgunud 10 professorit.

Teaduskorralduslik tegevus

TRÜ Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) nõukogu esimees 1959–1961; üleliidulise ÜTÜ nõukogu liige 1960–1961; üleliidulise infotöötluse erialade metoodilise nõukogu ja selle presiidiumi liige; Eesti NSV kõrgkoolide matemaatika ainekomisjoni esimees 1963–1966; NSV Liidu TA Küberneetika Probleemkomisjoni liige 1966; Eesti NSV MN arvutustehnika komisjoni liige; TPI arvutuskeskuse rajaja 1968 ja teaduslik juhendaja. Infotöötluse kateedri rajajaid ja vastava eriala väljakujundajaid TPI-s.

Leo Võhandu oli ka SA Tiigrihüpe asutajaliige ja nõukogu liige. Ta oli ka infotehnoloogiaajakirja A&A toimetuskolleegiumi liige ning mitmete rahvusvaheliste konverentside korraldus- ja programmikomiteede esimees ja liige.

Ta oli Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse liige, informaatika sektsiooni esimees 1988–1992; Eesti Loodusuurijate Seltsi täppisteaduste sektsiooni liige 1955. aastast; Eesti Terminoloogia Ühingu liige.

Lisaks oli ta väliseestlastega kultuurisidemete arendamise vabariikliku komitee liige.

Sport ja muud harrastused

Spordiga hakkas ta tegelema 1943. aastal õpetaja Endel Arandi juhendamisel. Ta kuulus spordiühingusse Kalev.

Malet hakkas ta mängima Felix Kibbermanni juhendamisel, tuli Eesti koolinoorte malemeistriks 1947. aastal, mängis Eesti malemeistrivõistluste finaalis (parim koht – V), meeskondlik Eesti meister, kuulus Eesti koondisse; oli Eesti NSV malesektsiooni presiidiumi aseesimees 1952; Tartu (1951) ja TRÜ (1947–1950) malesektsiooni esimees.

Noorpõlves oli ka TRÜ lauatennise sektsiooni esimees (1953–1954).

Lisaks bridži mängimisele oli ta innukas bridžielu eestvedaja. Ta oli Eesti meister turniiribridžis (1971), võitis paljudel võistlustel peamiselt hõbemedaleid ja kuulus Eesti koondisse. Ta oli Eesti Turniiribridži Liidu president 1966–1997; toimetas Spordilehe bridžinurka 1967. aastast.

Lisaks teaduslikule huvile katsetas ta analüütiliste meetodite rakendamist praktilises kasiinonduses ka harrastusena.

Tunnustus

• 1998 – Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal
• 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk (informaatik, emeriitprofessor)
• 2005 – preemia eduka teadustöö juhendamise eest Eesti õpilaste teadustööde konkursil
• 2007 – Eesti teaduse populariseerimise auhind
• 2025 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)

Kirjandus

• EE 2000, 14
• EmajBL 2003
• ESpordi BL 2001

Välislingid

• Leo Võhandu Eesti Teadusinfosüsteemis
• Biograafia ESBL-is
• Teadvustame eesti keele paljususe, sirp.ee, 13. juuni 2008
• In memoriam: Leo Võhandu Tallinna Tehnikaülikooli järelehüüe, 6. jaanuar 2026