Eesti näitekirjandus

Allikas: Vikipeedia

Eesti näitekirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud näitekirjandus.

Näitekirjanduse sünnist 1925. aastani[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed eestikeelsed näitemängud etendati Pärnus Johann Heinrich Rosenplänteri eestvõtmisel 1816. aastal. Etenduseks oli "Talgus" "lustmäng I vaatuses von Kotzebue ja von Knorringi poolt saksa ja eesti keeles kirjutatud". 1824. aastal mängiti "Permi Jaago unenägu", mille oli saksa keelest tõlkinud näitleja Steinberg. 1829. aastal etendati "Liiso ja Ado ehk kaval peigmees". Nende näidendite käsikirju pole säilinud.[1]

1865. aastal, kui asutati Vanemuise selts tõlkis Johann Voldemar Jannsen ise "Permi Jaago unenäo" ja kirjutas "Tuhalaane valitsuse". Eesti näitekirjanduse sünniks loetakse 1870. aasta jaanipäeva, mil Tartus Vanemuise seltsi 5. sünnipäeva peol mängiti Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". Koidula kaasaegse Juhan Kunderi sulest valmisid näitemängud "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1881), "Muru Miku meelehaigus" (1882), "Kroonu onu" (1885), "Mõrsja ja märatsejad" (1887), "Kingu Laos" (1890 postuumselt).[1]

Jääv koht eesti näitekirjanduse ajaloos on kirjanik August Kitzbergil, kelle esimesed näidendid "Punga Mart ja Uba Kaarel", "Pila Peetri testament" ning "Rätsep Õhk" ja "Püve talus" olid tema jutustuste dramatiseeringud. 1905. aasta revolutsiooni sündmuste tõukel ilmus Kitzbergilt draama "Tuulte pöörises", mis kanti esimest korda ette Vanemuise teatri avamisel 1906. aastal. Järgmisena valmisid jutustuste järgi lavastatud "Libahunt" ning draama viies vaatuses ja kuues pildis "Kauka jumal".[1]

Eduard Vilde loomingust tuleb siinses kontekstis esile tõsta eesti esimest "kõigiti kordaläinud komöödiat" "Pisuhänd" ning 1912. aastal valminud draamat "Side".[1]

Oskar Luts näitekirjanikuna oli elav rahvaelu kirjeldaja, tema tükid olid täis talupojalikku huumorit. Lutsu näiteloomingus väärivad äramärkimist "Kapsapea", "Ärimehed" ja "Pärijad" ning kolmevaatuseline "Paunvere". Luts on kirjutanud ka näidendid "Sootuluke", "Sinihallik" ja "Ülemiste vanake".[1]

Anton Hansen Tammsaarelt ilmus 1921. aastal "Juudit", mida võib pidada esimeseks eesti klassikaaineliseks näidendiks. Suurem osa "Juuditi" sündmusi on piibliainelised.[1]

Hugo Raudsepp on kirjutanud komöödia "Demobiliseeritud perekonnaisa" ja piibliainelise draama "Kohtumõistja Simson".[1]

1925. aastal ilmus Mait Metsanurga draama "Kindrali poeg", mis etendus Vanemuises.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Alfred Weitmann, Eesti ja maailmakirjanduse konspekt. Tallinna Kolledži ja Rahvaülikooli kuulajatekogu kirjastus, 1926

Allikas[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alfred Weitmann, Eesti ja maailmakirjanduse konspekt. Tallinna Kolledži ja Rahvaülikooli kuulajatekogu kirjastus, 1926