Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond oli aastail 1978–1991 Eesti NSV ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud struktuuriüksus.
Juhtkond ja organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- alampolkovnik Jossif (Joosep) Kroon, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakonna ülem;
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakonna ülema asetäitja, alampolkovnik Mihhail Filimonov;
- alampolkovnik Mihhail Filimonov -1955, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakonna ülem;
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakonna ülema asetäitja, alampolkovnik Jossif (Joosep) Kroon[1];
- Sergei Tšernõhh
- polkovnik Adolf Torpan[2] Jaani p.-8. aprill 1977[küsitav], Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakonna ülem;
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakonna ülema asetäitja, kes oli ka teaduslik-tehnilise luurepunkti juht[3];
- Paul Toom (-29. veebruar 1988[küsitav]), Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakonna ülem;
- 1. jaoskond
- 2. jaoskond
- teadus-tehnilise luure jaoskond, jaoskonna ülem Vladimir Mäeots[4]
Eesti NSV RJK 1. osakonna tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]ENSV RJK 1. osakonna ülesanne oli teabehange oma territooriumilt[5] ning vastavalt oma võimalustele poliitilise ja majandusliku informatsiooni kogumist välisriikidest (eelistatavalt väliseestlaste kogukondadega riikides?) ja kuna liiduvabariikide julgeolekukomiteede välisluureosakondade üheks tähtsamaks valdkonnaks oli paguluse jälgimine, siis said nad palju korraldusi NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse 19. osakonnalt, mis tegeleski ainult välisriikide asuva emigrantide kogukondadega.
ENSV RJK 1. osakonna välisluureosakonna struktuur (nii palju kui seda võimaldavad selgitada säilinud dokumendid) ei kujutanud endast siiski NSV Liidu RJK Esimese Peavalitsuse koopiat miniatuurvariandis, sest oli ka töövaldkondi, mis jäid peaaegu täielikult keskuse kompetentsi. NSV Liidu RJK keskaparaadi S Valitsuse kompetentsi kuulus illegaalide ettevalmistamine, kus liiduvabariikide julgeolekukomiteedel oli ainult abistav funktsioon.
Eesti päritolu ametnikud NSV Liidu välisesindustes
[muuda | muuda lähteteksti]„"Kõik, kes kunagi olid mingil positsioonil, pidid ju luureorganitele andma aru. Organisatsiooni juhtidelt on alati infot tahetud."“
„Kui arvestada NLi jaoks võtmeriike, nagu USA või Rootsi, siis suur osa oli KGBga seotud. Lõuna-Ameerikas ja Aasias oli organimeeste ja ülejäänute vahekord 50:50.“
„NSV Liit pole ainus riik maailmas, kelle ajakirjanikud tegutsevad luureorganisatsiooni kattevarjus. Ajakirjanik saab vabalt reisida, küsida jne. See, kuhu ta pärast oma infoga läheb, võib tihti jääda saladuseks.“
- TASSi korrespondendid Helsingis: 1981–[1986] Raivo Ojasaar ehk Markus Larsson;
- Kesktelevisiooni ning Moskva Raadio Helsingi esindaja: 1972–1974 ja 1986–1990. Enn Anupõld;
Peale Ojasaare ja Anupõllu olid Soomes Ants Lang (Rein Langi isa), Kaljo Krell (kunagine uudisteagentuuri Eesti Telegraafiagentuuri peadirektor), Erich Kiisa (Ain Seppiku äi), Enn Kreem (Jaagup Kreemi isa) ja Arkadi Prisjažnõi[6].
- APNi Põhjamaade korrespondentbüroo juhataja (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island; resideeris Helsingis): Vladimir Illjaševitš, Eestis kasutas ajakirjaniku pseudonüümi (artiklid ajalehes Molodjož Estonii) Vladimir Ivlev[8]
- NSV Liidu Soome saatkonna konsulaarosakond: Maido Põder, Rein Kivi, Johannes Johanson (Estline'i kunagine juht) ja Soome saatkonna teadusnõunik Aleksander Neiman
- NSV Liidu teadus- ja kultuurikeskuses Helsingis töötas, Kalle Liiv, kes pidi 24 tunni jooksul riigist lahkuma[9].
- NSV Liidu saatkonnas Rootsis kultuuriatašeena: Vello Pohla,
- NSV Liidu saatkonnas Rootsis konsulaarosakonnas: Tiit Made;
- NSV Liidu saatkonnas Rootsis Andres Aarma, Urmas Orek,Voldemar Veber; Toivo Voit,
- Kanada (Ottawa) saatkonnas konsulaarosakonnas: saatkonna teine sekretär ja konsulaarosakonna juhataja Mihhail Murnikov, Voldemar Veber, kolmas sekretär Gennadi Samsonov, Peeter Lillenurm (Ottawa saatkonna teine sekretär[10]) (Kanada valitsus teatas 9. veebruaril 1978, et 11 Nõukogude diplomaati saadetakse maalt välja ja kahel keelatakse Kanadasse tagasipöördumine. Nad kõik olid segatud katsetesse infiltreeruda Kanada vastuluuresse sh Veber ja Lillenurm)[11];
- NSV Liidu Suurbritannia (Londoni) saatkonnas: Ralf Mikenberg, Ivo Soidra.
- Ralf Mikenberg[12]
NSV Liidu RJK Esimene PV ja ENSV RJK 1. osakond
[muuda | muuda lähteteksti]16.–18. aprillil 1985 korraldas NSV Liidu KGB 1. peavalitsuse T-valitsus Tallinnas konverentsi “Meretee kasutamine teaduslik-tehnilise luure huvides” (Использование морского канала в интересах научно-технической разведки. Сборник совещания руководящего состава подразделений НТР. (г. Таллин, 16–18 апреля 1985 г.)[13]. Merenduse ja laevanduse suurim tähtsus peitus toona selles, et need olid ühenduseks maailmaga teisel pool raudset eesriiet. Kõige lihtsaim tegevus oli lihtsalt silmade lahtihoidmine laevakaptenite ja kaasa sõitvate KGB-laste poolt. Tuli märgata võimalikku NATO riikide tsiviillaevade mobiliseerimist sõjaliseks otstarbeks. Samuti pakkusid laevad ja laevandus soodsaid võimalusi ka agentuuri ja agentuuriga sidepidamise arendamiseks, seda eriti liinilaevad, mis viibisid samas kohas kindla aja tagant ja võimaldasid määrata perioodilisi kohtumisi. Oluline oli ka võimalus tuua meretranspordiga Nõukogude Liitu KGB poolt Läänes kätte saadud salajast sõjalist tehnoloogiat või muid aparaate, mida oli keelatud Nõukogude Liidule müüa, kuna Ameerika Ühendriigid ja Lääne-Euroopa riigid oli vastu võtnud sõjalisel eesmärgil kasutatava elektroonika müügiembargo NSV Liidule ja Varssavi Lepingu Organisatsioon liikmesriikidele.
Esimese osakonna ohvitsere:
- Aare Raid, aastail 1967–1979 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimese osakonna varistruktuuris Impulss, kuni 1991. aastani oli Raid KGB tegevreservis Eesti NSV Teaduste Akadeemias. 1990. aastal, olles ametlikult KGB tegevteenistuses, astus Raid Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse. Liberaaldemokraatlik Partei ühines 1994. aastal loodud Reformierakonnaga.[14] Pärast 1991. aastat tegutses A. Raid kui mõjuagent[15], üllitades Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadurina kirjutisi ajakirjanduses, milles avaldas arvamust, "et tegelikult me NATO-sse ei saa, keegi meid ei taha ja see polekski Eesti huvides".
- Feliks Mair[16]
- Gennadi Urb, aastail 1974–1979 Eesti NSV KGB 1. osakonnas operatiivvolinik ja vanemoperatiivvolinik. Pärast seda sai temast Feliks Dzeržinski nimelise NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee Kõrgema Kooli vabakuulaja. 1980. aastail jätkas Urb tööd Nõukogude välisluureametkonnas, olles samal ajal ametlikult vormistatud mitmele kohale ENSV Teaduste Akadeemia välissuhtlusosakonnas, NSV Liidu kaubandusesinduses Ida-Berliinis ning kaubanduskoondises Estimpeks, kus Urb oli ametis 1991. aastani.[17]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV SARKi RJV 1. osakond
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV RJRKi 1. osakond, 1941, 1944–1946
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1. osakonna ülesandeks oli välisluure teostamine piiriäärsetes riikides
Juhid ja organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- Osakonna ülem
- 1944, alampolkovnik Ivan Aleksejev[18], osakonnaülem;
- 1944–, alampolkovnik Mihhail Škurenkov, osakonnaülema asetäitja ja ülema kohusetäitja reaalselt
- riikliku julgeoleku kapten Samuil Samovski, osakonnaülem;
- 1945, alampolkovnik Mihhail Škurenkov, osakonnaülema asetäitja;
- –1947, alampolkovnik Mihhail Škurenkov, osakonnaülem;
- 1. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant Abram Kamenev, ülema asetäitja riikliku julgeoleku leitnant Ivan Liševski
- 2. jaoskond, ülem Jossif Mirošnitšenko
- Tallinna sadama jaoskond, ülem riikliku julgeoleku leitnant Konstantin Sokolov
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV RJMi 1. osakond, 1946–1953
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV RJM 1. osakonna ülesandeks oli välisluure teostamine oma riigi territooriumilt ja piiriäärsetes riikides;
Juhid ja organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- –1947, alampolkovnik Mihhail Škurenkov, osakonnaülem;
- 1947–1950, polkovnik Dmitri Taevere, osakonnaülem;
- 1951 august – 1953 märts, alampolkovnik Mihhail Filimonov, osakonnaülem;
- Osakonna ülema asetäitja Mihhail Filimonov, juuli 1950 – august 1951,
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV SMi 2. osakond, 1953
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Siseministeeriumi 2. osakonna ülesandeks oli välisluure teostamine;
Juhid ja organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- 1953 august – 1. aprill 1954, alampolkovnik Jossif Kroon, osakonnaülem;
- 23. mai 1953 – Mihhail Filimonov, osakonnaülem;
- Osakonna ülema asetäitja Mihhail Filimonov (18.03.1953 – juuni 1953 ja 15.06.1953 – august 1953)
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV MN ja RJK 1. osakond, 1954–1977
[muuda | muuda lähteteksti]Juhid ja organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- Osakonna ülem Mihhail Filimonov (ülema kohusetäitja 1.04.1954 – juuni 1954;
- osakonna ülem juuni 1954 – juuni 1955), Elmar Vertman
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 467
- ↑ Einar Sandeni dokumentaaljutt «KGB kutsub Evet/ KGB Calling Eve/ Eva — agent för KGB» (Stockholm/ Cardiff/ Stockholm, 1968/ 1978/ 1979, 245lk/
- ↑ "Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Mittetulundusühing S-KESKUS. Eesti Rahvusarhiiv. AJALOOLISE TÕE OTSINGUIL.EEDU KGB VÄLISLUURE DOKUMENDID KUI LÄHIAJALOO ALLIKAS". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2013. Vaadatud 8. augustil 2013.
- ↑ 16.02.2004. a teadaanne nr 567
- ↑ THE SECRET KGB MANUAL FOR RECRUITING SPIES, The Daily Beast, Updated Nov. 07, 2018
- ↑ 6,0 6,1 Eestlased välismaal ehk Kuidas meie mehed läänes (luure)tööl käisid
- ↑ Enn Anupõld: ajakirjanike kattevarjus on varemgi luureorganisatsioonid tegutsenud
- ↑ “Komitee mehed” — kümme aastat hiljem
- ↑ Välismaal töötasid suursaadik Vaino Väljas ja kümned teised
- ↑ Lillenurm jälitas juba Helsingis, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 30 märts 1978
- ↑ Hellar Grabbi, Murnikov Mälestuskatkend[alaline kõdulink], Tuna, 2007-1, lk 104–110
- ↑ Ralf Mikenberg jääb alati pinnale[alaline kõdulink]
- ↑ KGB ja meri. Eesti Ekspress, Ivo Juurvee 31. oktoober 2007
- ↑ Reformierakondlane Aare Raid töötas KGB-s taasiseseisvumiseni, Eesti Päevaleht, 3. aprill 2002
- ↑ KAAREL TARAND: Risk ei väärinud küünlaid, Eesti Päevaleht 3. aprill 2002
- ↑ Toomas Mattson, Topeltagent Oleg Gordijevski, Luup, 1997/5
- ↑ Riik peab ühisfirmat kauaaegse KGB ohvitseriga, Postimees, 3.09.2011
- ↑ Jaak Pihlau, Lehekülgi Eesti lähiajalost: kuidas ENSV MGB välisluureülem GULAG-i arhipelaagi sattus[alaline kõdulink], Tuna, 2007 nr. 3
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ivo Juurvee, KGB ja meri, Eesti Ekspress, 31. oktoober 2007;
- Seltsimees Ojasaar alias mister Larsson, Õhtuleht 15.09.2007
- Nõukogude spionaazi lootustäht
- LEEDU KGB VÄLISLUURE DOKUMENDID KUI LÄHIAJALOO ALLIKAS, Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus Mittetulundusühing S-KESKUS 20.jaanuaril 1999 Tallinnas toimunud konverentsi "Eesti lähiajaloo allikakriitilisi probleeme" materjalid Tallinn 1999;
- Indrek Jürjo, Eesti NSV KGB Esimese (välisluure) osakonna uued tööplaanid pagulusega perestroilistel aegadel, Tuna, 199-2