Markus Larsson
 |
See artikkel räägib ajakirjanikust; samanimelise suusataja kohta loe artiklist Markus Larsson (suusataja). |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Markus Larsson (sünninimi Raivo Ojasaar; sündinud 19. augustil 1947 Tallinnas) on ajakirjanik.
Kutselt araabia keele õpetaja jõudis KGB agentuuri kaudu Soome ajakirjandustööle ja lõpuks põgenes perega Rootsi kaudu Läände. Aastatel 1996–2004 oli Larsson Ameerika Hääle Eesti osakonna juhataja; viimane ametikoht oli sama raadio Aasia osakonna nõuniku koht. 2005. aastast elab ta taas Ojasaare nime all perega Eestis.
 | Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Juuli 2025) |
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ojasaar–Larsson on töötanud ka giidi-tõlgina ja Eesti Televisiooni propagandasaadete peatoimetuse toimetajana.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluure ülesandel külastas Soomet ja Süüriat ning kutsuti 1980. aastal n-ö TASS-i käsutusse.
Aastatel 1981–1986 tegutses ta Nõukogude Liidu ametliku uudistetalituse akreditatsiooni katte all, kuni kadus mais 1986 Helsingi TASS-i korrespondendi kohalt vene diplomaatidele teadmata suunas koos kahe alaealise pereliikme ja abikaasaga, kes oli töötanud NSV Liidu Helsingi saatkonna telefonistina.
Ojasaar oli aastatel 1983–1986 KGB ja CIA topeltagent.[viide?]
Tema edasist käekäiku kattis mõneks ajaks salapära, kuni USA ametliku välisraadio Ameerika Hääle eestikeelsete saadete toimetus täienes 1990. aastal värske meeshäälega, mida tutvustati kui Markus Larssoni oma ja milles tema kunagised kolleegid Tallinnas tundsid ära Raivo Ojasaare. Ojasaare perekond oli vahepeal omandanud USA valitsuse abiga uue identiteedi.[1]
Eesti kolleegide meenutusi tema Ameerika-perioodist
[muuda | muuda lähteteksti]Mati Talvik intervjueeris teda 1992. aastal Washingtonis.
Harri Tiido, kes töötas Ameerika Hääles 1996.-1997. aastal, on meenutanud: "Nii kolleegi kui ka inimesena [oli ta] väga mõnus, andis toimetusele vabad käed teha Ameerika Hääle tegelikust poliitikast erinevaid, kuid kuulatavamaid saateid. Sai aru, et Eesti kuulajale sobib teistsugune formaat ja tegelikult riskis oma nahaga, kuna sellest teada saamisel oleks võinud tal ehk kehvasti minna. Õnneks aitasid kuulatavuse numbrid ja meie vabamat eetrikasutust toodi hiljem teistele eeskujuks. Lahe oli temaga suhtlemine ka väljaspool tööd."[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Urmo Soonvald. Seltsimees Ojasaar alias mister Larsson Õhtuleht.ee, 15.09.2007.
- ↑ Urmo Soonvald. Seltsimees Ojasaar alias mister Larsson Õhtuleht.ee, 15.09.2007.