Eesti-uuringute tippkeskus

Eesti-uuringute tippkeskus (lühend: EUTK; inglise keeles Centre of Excellence in Estonian Studies, lühend: CEES) oli aastatel 2016–2023 Eesti Kirjandusmuuseumi juures töötanud teaduskonsortsium, mis tegeles Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste komplekssete uuringutega.

Tegevus

Emblemaatiliste kultuurinähtuste kõrval vaadeldi transnatsionaalsete ideede ja protsesside toimemehhanisme ning uuriti arvutuslike, statistiliste ja muude digihumanitaaria võimaluste rakendamist humanitaarvaldkondades. Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevust rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Eesti-uuringute tippkeskuse uurimisrühmades osalesid teadustöötajad ja doktorandid Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudist.

Keskuse juht oli Mare Kõiva ja tegevjuhid Piret Voolaid (2016–2022) ja Liisi Laineste (2023). Projektijuht vahemikus 2016–2017 juuli oli Meelis Roll ja alates 2017. aasta augustist Anne Ostrak. Tippkeskuse tööd koordineeris juhtkomitee: Mare Kõiva, Liisi Laineste, Irina Belobrovtseva, Liina Lukas, Meelis Mihkla, Einar Meister, Jaan Ross ja praktiliste küsimustega tegeles nõukogu koosseisus: Irina Belobrovtseva, Marina Grišakova, Heiki-Jaan Kaalep, Mare Kõiva, Marin Laak, Liina Lindström, Jüri Talvet, Einar Meister, Helle Metslang, Meelis Mihkla, Renate Pajusalu, Jaan Ross, Kristiina Ross, Margit Sutrop, Mari Sarv, Piret Voolaid.

Eesti-uuringute tippkeskuse põhiline uurimistegevus toimus 12 valdkondadeüleses töörühmas: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm; biograafika töörühm; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm; eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm; kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm; korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm; kõne- ja muusikauuringute töörühm; migratsiooni- ja diasporaauuringute töörühm; narratiiviuuringute töörühm; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringute töörühm; soouuringute töörühm ning usundi- ja müüdiuuringute töörühm.

Tulemused

Terve perioodi jooksul oli uurimiskeskmes kokkuvõtlikult viis kattuvat valdkonda:

1. Eesti kultuur,
2. diasporaad ja Eestis elavad etnilised grupid,
3. üleilmsete kultuurinähtuste omaksvõtt,
4. kaasaja kultuurinähtuste, sh transmediaalsuse dokumenteerimine, ja
5. uute digipõhiste metodoloogiliste mudelite ja lahenduste väljatöötamine.

Nendega tegelesid 12 interdistsiplinaarset töörühma, kelle olulisemad tulemused puudutasid tervise- ja keskkonnaproblemaatikat (sh lahenduste väljatöötamine kriisiolukorras, nt kliinilise eetika juhiseid haiglatele), tehisintellekti- ja keeletehnoloogiat (sh kõnetuvastuse, transkribeerimise, automaattõlke tehnoloogiad, kus suhteline veamäär vähenes 35–63%), globaalse ja lokaalse väljendumist kultuuris (sh mudeldati kultuurinähtuste muutumisprotsesse nt rahvusliku mõtteloo arengus). Kõigis uurimisvaldkondades arendati teoreetilist ja metodoloogilist tööriistakasti ning tutvustati tulemeid aktiivselt nii Eestis kui väljaspool.

Seitsme tegevusaasta jooksul avaldati teadusveebi WoS ning Euroopa teadusfondi humanitaar- ja sotsiaalteaduste loendis ERIH + kajastatud ajakirjades 664 publikatsiooni (teistes tunnustatud kirjastuste publikatsioonides lisaks 697 artiklit). Tippkeskuse teadlaste uurimistulemustest ilmus 111 rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eelretsenseeritavat ajakirjanumbrit, toimetati 143 kogumikku ja monograafiat. Kõrgtasemeliste teaduspublikatsioonide ja koostööuurimuste arv on toetusperioodi jooksul kasvanud.

Tippkeskuse teadlasi on auhinnatud kaalukate teadustööauhindadega, näiteks riikliku teaduse elutööpreemia sai 2023. aastal Asta Õim, kes on analüüsinud eesti keele sõna- ja väljendivara nii alusuuringutes kui tegelenud ka nende kasutamise rakenduslikuma poole ja populariseerimisega. Tartu linn ja Eesti Konverentsikeskus on tunnustanud tippkeskuse teadlasi Eesti teadust elavdavate rahvusvaheliste konverentside korraldamise eest. Silmapaistvaim korraldatud tegevustest oli konverentsiseeria „Dialoogid Eestiga“, mida korraldati kaks korda aastas alates 2015. aasta detsembrist. Osavõtt oli nii akadeemilisele kui laiemale publikule avatud ja tasuta. Kokku osalesid EUTK teadlased toetusperioodi jooksul 1713 konverentsil ja seminaril, korraldasid 271 konverentsi ning konverentsipaneeli, ning avaldasid 1062 teadustulemusi populariseerivat artiklit ja esinesid meedias. Koroonapandeemia küll pidurdas füüsiliste konverentside korraldamist aastatel 2020–2021, kuid kokkuvõttes asendas neid hübriid- ja veebivormis toimuvad konverentsid ning plaanid teadustulemuste levitamise osas täideti.

Teadustulemusi on toetusperioodi jooksul aktiivselt populariseeritud nii akadeemiliste kui mitteakadeemiliste, erinevate vanuse- ja huvigruppide seas kohalikus ja rahvusvahelises kommunikatsioonikanalites: akadeemilistes võrgustikes, koostööpartnerite hulgas (nt kultuuri-, haridus- ja teadusasutustes; aga ka erialaseltside kaudu nagu Akadeemiline Rahvaluule Selts, Digihumanitaaria Selts, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Sotsiaalhumanitaaria Selts, Ühendus Eesti Elulood, Eesti Muusikateaduse Selts jm) ning meedias.

Tulemusi on avaldatud trükis, raadios, televisioonis ja interneti vahendusel, kasutades nii tuntud kanaleid ja formaate (ERR Novaator, Vikerraadio „Keelekõrv“, „Keelesaade“, “Keelenõu“, „Galileo“, „Huvitaja“, Klassikaraadio) kui luues ka uusi (KirmusTV, postrid, trükitud jaotusmaterjalid, avalikud loengud, taskuhäälingud, blogid jm). Tippkeskuse tegevust tutvustati erialaportaalides (nt Eesti teadusuuringute infosüsteemi ETIS uudisvoog), kõigi partnerinstitutsioonide veebilehtedel (sh EUTK veebilehel) ja infolehtedes. Tulemuste ilmestamisel kasutati uudseid teaduskommunikatsioonivahendeid, nt digitaalhumanitaaria visualiseerimisvõimalusi, GIS lahendusi, jne.

EUTK tegevusperioodi jooksul käidi rohkem kui 120 välitööl nii Eestis kui ka mujal. Selle raames koguti folkloori, keelekasutust ja muid andmeid teadustöö läbiviimiseks, mille põhjal avaldati artikleid. Välitööandmete põhjal valmis ka andmebaase. Tallinna Tehnikaülikoolis valminud korpusi kasutatakse erinevate kõnetuvastusrakenduste jaoks vajalike akustiliste mudelite treenimiseks; TÜ rakenduslingvistilised välitööandmed vastavad näiteks küsimusele, kuidas sünteeskõnet loomulikumaks muuta; EKM FO ja ERA välitööd dokumenteerisid muuhulgas usundi-, laulu- ja kohapärimuskombestikke, mille põhjal koostati monograafiaid, artikleid ja kogumikke.

Tippkeskus on panustanud järgmise teadlaspõlvkonna tugevdamisse – korraldati iga-aastaseid doktorikoole (kokku 13) ning kaitsti 81 doktoritööd. Korraldatud koolitused hõlmasid erinevaid haridusastmeid, vanuselisi, etnilisi ja kutsealagruppe (nt kursused emakeeleõpetajatele, lasteaiaõpetajatele jm).

Eesti-uuringute tippkeskuse üldkonverentsid sarjast "Dialoogid Eestiga"

• Eesti-uuringute tippkeskuse ja Eesti Kirjandusmuuseumi 59. Kreutzwaldi päevade konverents "Dialoogid – I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome" 16.–17. detsembrini 2015 Tartus
• Eesti-uuringute tippkeskuse avakonverents "Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid" 28.–29. aprillini 2016 Jõgevamaal Tõrve külas
• Eesti-uuringute tippkeskuse III aastakonverents ja Kreutzwaldi päevade 60. konverents "Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised" 12.–13. detsembrini 2016 Tartus
• Eesti-uuringute tippkeskuse IV aastakonverents "Across Borders: Cultures in Dialogue" 27.–29. aprillini 2017 Tartus
• Eesti-uuringute tippkeskuse V aastakonverents ja 61. Kreutzwaldi päevade konverents "Varieerumine keeles, kirjanduses, folklooris ja muusikas" 7.–8. detsembrini 2017 Tartus
• Eesti-uuringute tippkeskuse kevadkonverents "Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks! Dialoogid Eestiga" 27.–28. aprillini 2018 Rakveres
• Eesti-uuringute tippkeskuse VII aastakonverents "On the Move: Migration and Diasporas" 29. novembrist 1. detsembrini 2018 Tartus
• Eesti-uuringute Tippkeskuse VIII aastakonverents "Mythology of Metamorphoses: Comparative & Theoretical Perspectives" 10.–14. juunini 2019 Tartus
• Eesti-uuringute tippkeskuse IX aastakonverents "Perception and Performativity in Arts and Culture in the Age of Technological Change" 5.–7. septembrini 2019 Tartus
• Eesti-uuringute tippkeskuse aastakonverents "Between Individual and Collective Trauma" 12.–13. märtsil 2020 Tartu Eesti Kirjandusmuuseumis
• Eesti-uuringute tippkeskuse X aastakonverents "Kaljujoonistest robootikani" 20.–21. oktoobrini 2020 veebikeskkonnas Microsoft Teams
• Eesti-uuringute tippkeskuse XI aastakonverents "Arvo Pärt – Texts and Contexts” 15.–16. oktoobrini 2021 Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal
• Eesti-uuringute Tippkeskuse XII aastakonverents „Luule on ülev ehmatus. Ilmar Laaban 100" 9.–10. detsembril 2021 Eesti Kirjandusmuuseumis
• Eesti-uuringute Tippkeskuse XIII aastakonverents "Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris" 12.–13. mail 2022 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikoolis
• Eesti-uuringute Tippkeskuse XIV aastakonverents "‘Nature and Culture’ in the Rituals, Narratives and Beliefs. V Balkan and Baltic States in United Europe – History, Religion, and Culture V" 19.–22. septembril 2022 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis
• Eesti-uuringute Tippkeskuse kokkuvõttekonverents "Dialoogid Eestiga: Uus algus" 15.–16. veebruaril 2023 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis

Välislingid

• Eesti-uuringute tippkeskus Facebookis