Jaan Ross
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2026) |

Jaan Ross (5. aprill 1957 Tartu – 18. jaanuar 2026) oli eesti muusikateadlane ja psühholoog.
Ta oli Tartu Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ning Eesti Teaduste Akadeemia liige (2003. aastast).[1]
Ta on tõlkinud eesti keelde kaasaegset vene ilukirjandust (Andrei Gelassimov, Vladimir Voinovitš, Jevgeni Griškovets, Andrei Ivanov, Marina Palei, Viktor Pelevin, Mihhail Šiškin, Vadim Bžegovski, Sergei Lebedev) ja toimetanud muusikateadlaste kirjutatud raamatute tõlkeid.[2]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Omandanud Tartus põhihariduse ning lõpetanud ka Tartu Lastemuusikakoolis Nelly Mägi (Asteli) klaveriklassi, jätkas ta õpinguid muusikateooria alal Tallinna Muusikakeskkoolis, mille lõpetas 1975. aastal. Juhendajaks oli Helju Tauk, kes küll vahetult enne lõpetamist poliitilistel põhjustel represseeriti. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas Jaan Ross 1980. aastal muusikateaduse ja -pedagoogika alal cum laude (lõputöö juhendaja Mart Remmel). 1988. aastal kaitses Jaan Ross Moskva konservatooriumi juures kirjutatud kunstiteaduste kandidaadi väitekirja "Объективные предпосылки консонантности в музыке" Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias (juhendaja Jevgeni Vladimirovitš Nazaikinski) ning 1992. aastal psühholoogiadoktori väitekirja "Studies on Pitch, Timbre and Timing of Complex Auditory Events" eximia cum laude approbatur Turus Åbo Akademis.[2]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastail 1993–1996 oli Jaan Ross Eesti Keele Instituudi teadusdirektor, 1996–1999 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan, 2003–2006 TÜ kunstide osakonna juhataja. 1993–2015 oli ta TÜ professor ning 1995–2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Alates 2021. aastast oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor.
2003. aastal valiti Jaan Ross Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaarteaduste alal, ta kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.[1] Oli aastatel 2004–2009 Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liige.[2]
Teadustegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Akadeemik Rossi peamiseks uurimisvaldkonnaks olid muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid: läänemeresoome regiviiside temporaalne struktuur, akustilise analüüsi rakendamine laulja vokaaltehniliste probleemide lahendamisel, helikõrguse taju iseärasused, kuulmisillusioonide taju iseärasused, konsonantsitaju objektiivsed eeltingimused.[2] Jaan Ross on avaldanud umbes 200 teaduspublikatsiooni, olnud mitmete magistri- ja doktoritööde juhendajaks, oponeerinud ja eelretsenseerinud doktoriväitekirju Tallinna, Tartu, Cambridge’i, Yorki, Tampere ja Helsingi ülikoolis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias.[2]
Teaduskorralduslik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Ross oli mitmete Eesti ja välismaa teadusühingute liige. 2009–2018 oli ta Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatuse liige. 2014–2020 oli ta ülikoolidevahelise kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli juht. Samuti oli ta ajakirjade Musicae Scientiae, Journal of Interdisciplinary Music Studies, Res Musica, Studia Metrica et Poetica ja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige. Jaan Ross oli Eesti Muusikateaduse Seltsi liige alates selle asutamisest 1992. aastal. Ta oli 1989. aastast ka Heliloojate Liidu liige. 2005-21 Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja haldusnõukogu liige. 1997–2000 HTM teaduskompetentsi nõukogu aseesimees. 1997–2002 Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige. 1999-2003 HTM riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" juhtkomitee esimees. 2000–2006 HTM kõrghariduse hindamise nõukogu liige. 2005–2007 rahvusvahelise kolmanda interdistsiplinaarse muusikateaduse konverentsi Tallinnas (2007) peaorganisaator. 2004–2008 HTM riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" juhtkomitee esimees. 2009 Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu liige. 2004–2010 riigi teaduspreemiate komisjoni liige. 2007–2011 Vabariigi Presidendi nõukoja liige. 2009–2011 ESCOM-i Irène Deliège'i tõlkefond, toimkonna liige. 2010–2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori 2010. aasta preemia žürii liige. 2011-12 12. rahvusvaheline muusika taju ja tunnetuse konverents (ühitatud ESCOM-i 8. kolmaastakonverentsiga), programmitoimkonna liige. 2011–2012 CIM12: interdistsiplinaarse muusikateaduse konverents ajaloost, programmitoimkonna liige. 2012-14 Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige. 2016–2021 Eesti-uuringute tippkeskuse nõukogu ja juhtkomitee liige ning kõne- ja muusikauuringute töörühma juht. 2007. aastast Eesti Rahvuskultuuri Fondi Teaduste Akadeemia allfondi halduskogu liige.[2]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1992 Eesti Heliloojate Liidu muusikateaduse aastapreemia
- 2000 EV Haridusministeeriumi tänukiri
- 2001 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (uurimus "Eesti runolaulu temporaalne ehitus" koos Ilse Lehistega)
- 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk[3]
- 2006 EV Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri
- 2007 Tartu Ülikooli aumärk[4]
- 2007 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (epohhi loovate muusikaraamatute ja teenete eest eesti muusikateaduse viimisel rahvusvahelisele areenile)
- 2010 Tartu Ülikooli raamatukogu tänukiri
- 2020 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (Theodor W. Adorno muusikafilosoofilise teose "Uue muusika filosoofia" mõttetäpse teadusliku tõlke eest)[2]
- 2023 Eesti Kirjandusmuuseumi tänukiri Eesti-uuringute tippkeskuse töörühma juhtimise eest[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Ross oli atmosfäärifüüsiku ja ökoloogi akadeemik Juhan Rossi poeg. Ta oli abielus keeleteadlase Kristiina Rossiga, nende tütar on Johanna Ross.[viide?]
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- "The Temporal Structure of Estonian Runic Songs". (Koos Ilse Lehistega.) Berlin; New York: de Gruyter, 2001. ISBN 3110170329
- "Mõeldes muusikast: sissevaateid muusikateadusesse". (Koostaja ja toimetaja, koos Kaire Maimetsaga.) Tallinn: Varrak, 2004. ISBN 9985309588
- "Благозвучие: объективные предпосылки консонантности в музыке". Санкт-Петербург: Издательство Европейского университета в Санкт-Петербурге, 2006. ISBN 5943800573
- "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007. ISBN 9789949117901
- "Encapsulated Voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of War Camps in 1916-1918". (Koostaja ja toimetaja.) Köln, Weimar ja Viin: Böhlau, 2012. ISBN 9783412209117
- "Theodor W. Adorno. Uue muusika filosoofia". (Tõlkija.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2020. ISBN 9789949033270
- "Inimesed muutuvas ajas. Kuuendat põlve õpetaja". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus, 2023. ISBN 9789916659762
- "Mentem mortalia tangunt. Artikleid, mälestusi, kirju ja intervjuusid". Tallinn: Emakeele Sihtasutus, 2024. ISBN 9789916768037
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vurma, Allan; Meister, Einar; Meister, Lya; Ross, Jaan; Raju, Marju; Kala, Veeda; Dede, Tuuri (2023). The intensities of vowels and plosive bursts and their impact on text intelligibility in singing. The Journal of the Acoustical Society of America, 154 (4), 2653−2664.
- Ross, Jaan (2022). Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast. Sirp, 12 (3884), 34−35.
- Ross, Jaan (2021). Eestlaste kultuurielu Peterburis. Sirp, 46 (3868), 14−16.
- Kala, Veeda; Ross, Jaan (2021). Õpimustritest muusikateose omandamisel klaveri algõppes. Mäetagused, 81, 121−150.
- Raju, M.; Välja, L.; Ross, J. (2020). How musical culture is reflected in the choice of favorite songs of Estonian children. — Frank Russo, Beatriz Ilari, and Annabel J. Cohen. The Routledge Companion to Interdisciplinary Studies in Singing. Vol. 1: Development. (396−407). New York and London: Routledge.
- Kiik-Salupere, V,; Ross, J. (2020). How professional and student singers cope with performance anxiety. — Helga R. Gudmundsdottir, Carol Beynon, Karen Ludke, Annabel J. Cohen. The Routledge Companion to Interdisciplinary Studies in Singing. Vol. 2: Education. (241−252). New York and London: Routledge.
- Ross, Jaan (2018). Viini salvestised ja Berliini salvestised. Keel ja Kirjandus, 61 (12), 1004−1006.
- Davidjants, Brigitta; Ross, Jaan (2017). Conflicts in music in South Caucasus: The case of Armenians and Azerbaijanis. Musicae Scientiae, 21 (4), 430−441.
- Ross, Jaan (2016). Ранние признаки гениальности: анализ Presto для фортепиано двенадцатилетнего Сергея Прокофьева. — А. Данилевский, С. Доценко, Ф. Поляков. Культура русской диаспоры: судьбы и тексты эмиграции. (227−235). Frankfurt am Main: Peter Lang GMBH.
- Raju, Marju; Välja, Laura; Ross, Jaan (2015). Estonian children’s improvisational songs, the nature of performance and songs’ coherence with the Western tonal musical canon. Musicae Scientiae, 19 (3), 282−300.
- Raju, Marju; Ross, Jaan (2015). Sõnadest meloodiani. Juhtumiuuring väikelapse laulmise arengust. Keel ja Kirjandus, 58 (5), 316−332.
- Lippus, Pärtel; Ross, Jaan (2014). Temporal variation in singing as interplay between speech and music in Estonian songs. — Fabian, Dorottya; Timmers, Renee; Schubert, Emery. Expressiveness in Music Performance. Empirical Approaches Across Styles and Cultures. (184−199). Oxford: Oxford University Press.
- Ross, Jaan (2012). On Estonian recordings made in German prisoner-of-war camps during World War I. — Ross, Jaan. Encapsulated Voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916–1918. (41−57). Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Das Baltikum in Geschichte und Gegenwart; 5).
- Ross, Jaan (2011). Professor Arthur von Oettingeni lahkumine Tartu Ülikoolist 1893. aastal. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 14 (1), 85−92.
- Ross, Jaan (2011). Kümme Ilse Lehiste kirja 2010. aastast. Keel ja Kirjandus, 54 (5), 360−369.
- Ojamaa, Triinu; Ross, Jaan (2011). The perceived structure of Forest Nenets songs: A cross-cultural case study. Psychomusicology: Music Mind and Brain, 21, 159−175.
- Raju, M.; Asu, E. L.; Ross, J. (2010). Comparison of rhythm in musical scores and performances as measured with the Pairwise Variability Index. Musicae Scientiae, 14 (1), 51−71.
- Kiik-Salupere, V.; Ross, Jaan (2010). Questionnaire for classical singing students' confidence to sing in one-to-one lessons and performances. Scientia Paedagogica Experimentalis, 47 (2), 353−366.
- Ross, Jaan (2010). К истории возникновения учебника Ю.И. Пусторослевой по теории музыки и его рецепции. — Ирина Белобровцева. Русские в Прибалтике. (255−261). Москва: Наука.
- Ross, Jaan (2010). Derpt glazami Bedekera v 1883 godu. — Р.Г. Лейбов и др., составители. Con amore. Istoriko-filologicheskij sbornik v chest' Ljubovi Nikolaevnoj Kiselevoj. (553−561). Moskva: ОГИ.
- Ross, Jaan (2010). In memoriam: Ilse Lehiste 31.01.1922 - 25.12.2010. Phonetica, 67 (4), 275−276.
- Ross, Jaan (2009). Paarist muusika uurimist puudutavast seigast 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seonduvalt Tartu Ülikooliga. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 12 (1), 39−49.
- Ross, Jaan (2009). Sanitaararst barakis. Vikerkaar, 24 (9), 31−33.
- Ross, Jaan; Vurma, Allan (2008). Vosprijatie vystoty zvukov s raznymi tembrami. — L.V. Bondarko, V.V. Lublinskaja. Idei i metody eksperimental'nogo izuchenija rechi. Sbornik stat'ei pamjati prof. L.A. Chistovich i prof. V.A. Kozhevnikova. (183−192). Sankt-Peterburg: Fakul'tet filologii i iskusstv SPbGU.
- Ross, Jaan (2007). Where East and West meet. — Dieter Grimm. Wissenschaftskolleg zu Berlin Jahrbuch 2005/2006. (146−150). Berlin: Wissenschaftskolleg zu Berlin.
- Lublinskaja, V; Ross, J.; Ogorodnikova, E. (2006). Auditory perception and processing of amplitude modulation in speech-like signals: Legacy of the Chistovich-Kozhevnikov group. — Divenyi, P.; Greenberg, S.; Meyer, G. Dynamics of Speech Production and Perception. (87−101). Amsterdam: IOS Press. (NATO Science Series I: Life and Behavioural Sciences; 374).
Vene kirjanduse tõlkeid eesti keelde
[muuda | muuda lähteteksti]- Vladimir Voinovitš. "Karvamüts". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002.
- Andrei Gelassimov. "Janu". Tallinn: Kultuurileht, 2005.
- Jevgeni Griškovets. "Kuidas ma koera sõin; Vene rännumehe ülestähendused". Tallinn: Kultuurileht, 2006.
- Mihhail Šiškin. "Pime muusik". Vikerkaar nr 9, 2009.
- Andrei Ivanov. "Tuhk". Tallinn: Kultuurileht, 2010.
- Marina Palei. "Küla". Tallinn: Kultuurileht, 2012.
- Viktor Pelevin. "Kõrilõikajad". Vikerkaar nr. 6, 2022.
- Vadim Bžegovski. "Esimene nahatäis". Vikerkaar nr 4-5, 2023.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ginsborg, Jane (2023). In Celebration of Jaan Ross: Perspectives on ESCOM and Musicæ Scientiæ. Res Musica 15.
- Belobrovtseva, Irina (2023). Täies vastavuses Murphy seadusele: Jaan Ross ilukirjanduse tõlkijana. Res Musica 15.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti muusikateadlased
- Eesti psühholoogid
- Eesti tõlkijad
- Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaanid
- Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmed
- Emakeele Seltsi liikmed
- Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia laureaadid
- Metsakalmistule maetud
- Sündinud 1957
- Surnud 2026