Taskuhääling

Taskuhääling (inglise keeles podcast) on standard, mis võimaldab taskuhäälingusaadete tellija arvutis jooksval programmil märgata lisandunud saateid ning neid automaatselt arvutisse (ja MP3-mängijasse) laadida.[1]
Taskuhäälingu olemus
[muuda | muuda lähteteksti]Taskuhäälingu puhul saab tellija ise valida, millal ja milliseid saateid ta kuulab, seetõttu räägitakse taskuhäälingust ka kui asünkroonsest ehk on demand raadiost. On demand radio võiks näiteks tõlkida ka nõuderaadioks. Samas on on demand raadio ja taskuhäälingu vahel erinevused. On demand raadios võib kuulaja samuti ise oma esitusloendi koostada, lugusid taasesitada jne, ent taskuhäälingu puhul ei pea kuulaja uusi saateid ega lugusid kontrollimas käima, vaid need salvestatakse otse kasutaja kettale ja neid saab kergesti teiste seadmete vahel jagada.[2] Adam Curry nimetab taskuhäälingut ka "meediumiks, mis loob tulevikus võimaluse kõikidel teha ise raadiot, selle asemel et seda lihtsalt kuulata".[3]
Enamasti mõistetakse taskuhäälinguna digitaalset audio- või videofaili, mida levitatakse internetis ühiskasutuseks ning mida saab veebikanalite kaudu laadida kaasaskantavatesse meediapleieritesse ja personaalarvutitesse. Taskuhäälingut eristab teistest digitaalse meedia formaatidest see, et ühe ja sama sisuga materjali on võimalik korraga kasutada eri veebisaitidel, seda saab endale tellida ning see laetakse automaatselt alla, niipea kui taskuhäälingu omanik lisab uue materjali.[4] Taskuhääling töötab samal põhimõttel nagu RSS-voo lugeja või uudisteagregaator (inglise keeles news aggregator).[5] Ainuke erinevus on siin see, et taskuhäälingus on tekstifaili asemel audio- või videofail.
RSS ja Atom
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis RSS
RSS, mida taskuhääling kasutab, on ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication. RSS on väike mitmeotstarbeline laiendatav metaandmete kirjeldamise ja sündikeerimise vorming.[6] Taskuhäälingusaadete avaldajad kirjeldavad uut materjali XML (Extensible Markup Language) RSS-i failis, märkides kuupäeva, pealkirja, kirjelduse ning lingi MP3-failile. Automaatselt genereeritud faili nimetataksegi RSS-vooks.[7] Audiofail, mis muudab voo tavalisest RSS-voost taskuhäälingusaateks, on lisatud RSS-i manusesse lingina. Niisuguse manuse lisamist võimaldab RSS-vormingusse tehtud täiendus, mis on olemas RSS 2.0-s. Mõnes mõttes on see sarnane e-kirja manusega.[5] Taskuhäälingusaateid on lisaks RSS-ile võimalik levitada Atom-vormingut kasutades. Ka Atom on XML-põhine sündikeerimisvorming, mida kasutatakse veebipäevikute ja veebisaitide uusimate pealkirjade avaldamiseks, et neid saaksid alla laadida kasutajad ja teised veebisaidid.[6]
Nagu juba mainitud, ei hõlma taskuhääling ainult audio-, vaid ka videofaile. Ka videoid saab levitada RSS- või Atom-vormingut kasutades. Videovormis taskuhäälingusaateid ehk vidcast'e kasutatakse lisaks ajaveebidele mittelineaarsete televisioonikanalite puhul. Lineaarne televisioon puhul on meedia, kus vaataja näeb varem paika pandud programmi vaid kindlalt kanalilt ja kindlaks määratud ajal.[8] Mittelineaarne televisioon on selle vastand – vaataja saab ise määrata saadete vaatamise aja ja koha. Valitud saateid saab vaataja tellida näiteks oma arvutisse, televiisorisse, digiboksi, meediakeskusse või kaasaskantavasse multimeediumiseadmesse.
Terminoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Ingliskeelsed terminid podcast ja podcasting võeti kasutusele 2004. aastal, kombineerides sõnu iPod ja broadcast (ringhääling).[9] Nagu termin broadcast, võib ka podcast viidata kas materjalide hulgale või meetodile, millega neid materjale ühel ajal avaldatakse, viimast nimetatakse ka podcasting'uks. Näiteks nimetatakse Wikipedias podcast'i omanikku või autorit podcaster'iks,[4] podcast'i kasutamist aga podcatching'uks.[10] Vastav tarkvara on aga podcatcher,[11] mida Peeter Marvet nimetab podcast'i tutvustavas saates taskuhäälingu kliendiks.[12] Sõna podcatching aga on Wikipedia põhjal tuletis sisuliselt sünonüümsest sõnast broadcatching.[13]
Termini podcasting pakkus 2004. aastal esimesena välja Ben Hammersley ajalehes The Guardian ilmunud artiklis "Audible revolution" ("Kuuldav revolutsioon"). Ta kirjutab: "MP3-mängijad, nagu Apple'i iPod, paljude inimeste taskutes olev, audio loomiseks mõeldud odav või tasuta tarkvara ning veebilogid internetis – nendega on olemas kõik eeldused amatöörraadiote buumi tekkimiseks. Aga kuidas seda nimetada? Audioblogimine? Podcasting? GuerillaMedia?"[14]
Podcast kirjeldab tehnoloogiat, mis kasutab audiomaterjali väljastamist veebilehtedelt vastava materjali kasutajatele, kes tavaliselt kasutavad iPodi või mõnda muud MP3-vormingut toetavat seadet.[7] Kuigi podcast ei ole otseselt seotud Apple’i iPodiga, oli Apple esimene, kes arendas välja ja hakkas kasutama oma kaasaskantavas meediapleieris iPodis podcasting'u skripte. Kui aga iPodi kõrvale hakkasid tekkima teisedki seadmed, mis suutsid käidelda podcast'i voogusid, defineerisid mõned termini ümber, sõnastades seda kui lühendit väljendist Personal On Demand broadCASTING, või soovitasid kasutada hoopiski sõna netcast.[10]
Eesti keelde on IT-valdkonna tõlke ja lokaliseerimisega tegeleva firma Tilde peatoimetaja Valli Voor tõlkinud sõna podcast "taskuhäälinguks", mis on analoogne sõnaga "ringhääling", ning sõna podcasting "taskuhäälingusaateks". Ühte osa taskuhäälingusaatest (inglise keeles episode) soovitatakse nimetada saatelõiguks.[15]
Nimetus "taskuhääling" on kasutajate seas hästi vastu võetud, seda on laiemalt tutvustanud podcast'i üks maaletoojaist, Peeter Marvet. Tema pakkus välja ka sõnad "paunhääling" ja "rahvahääling", kuigi viimane viitab eelkõige isetehtud raadiotele.[16] Kuna podcast'i kasutaja ei pea olema kindlal ajal raadio ees (ehk sünkroonis), siis räägitakse podcast'ist ka kui asünkroonsest raadiost.[1] IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat annab podcast'i vasteks "netisaade" ning kirjeldab seda kui "audio- ja videofailide levitamist Internetis RSS- või Atom-vormingus kuulamiseks ja vaatamiseks arvuti või pleieriga".[6] Selle ning leheküljel Podhead.net kirjeldatud netcast'i eeskujul võiks põhimõtteliselt kasutada ka terminit "netihääling". Samas võib see olla eksitav, sest neti kaudu võib edastada saateid ka muudel viisidel kui vaid podcast'i kujul.
eMug nimetab sõna audioblogging eeskujul podcast'i ka heliblogiks.[2] Samuti oleks ilmselt üsna mõistetav termin "audioblogi", eriti kuna see moodustab loogilise paari video-podcast'i eestikeelse vastega "videoblogi". E-õppe terminite sõnastik toob sisse termini "audiovoog" ning pakub selle sünonüümina terminit "audiosööde".[17] Podcast'ile on pakutud veel mitmesuguseid vasteid. Näiteks on Eesti internetifoorumites pakutud välja sõna "mäluraadio", rootsikeelsest vastest podradio[18] võiks eesti keelde kujundada sõna "podraadio". Ilmselt oleks võimalusi veelgi, ent sõna "taskuhääling" on Eesti meediamaastikul juba üsna kindlalt kanda kinnitanud. Kuna termin on nüüdseks kujunenud ametlikuks vasteks, siis on soovitatav kasutada podcast'i tähistamiseks terminit "taskuhääling" ning podcasting'u tähistamiseks terminit "taskuhäälingusaade".
Video-podcast'i kutsutakse mõnikord lühidalt ka vidcast'iks või vodcast'iks.[19] Samuti kasutatakse termineid "videoblog" ehk "vlogi",[20] seda eelkõige ajaveebide kohta, kus postitatakse videoklippe. Neid termineid kohtab ka eestikeelses meedias, kõige levinum on ilmselt "vlogi". E-õppe terminoloogia sõnastik pakub välja terminid "videovoog", "videohääling" ja "videosööde".[17]
Taskuhäälingu formaadid ja žanrid
[muuda | muuda lähteteksti]Taskuhäälingud erinevad stiili, formaadi ja sisu poolest. Reeglid, tüübid ja stiilid muutuvad ning arenevad vastavalt aja ja turgude arengule. Taskuhäälingutel on palju erinevaid žanre ja alamžanre. Mõned taskuhäälingud võivad kuuluda korraga mitmesse žanrisse, luues hübriidseid vorme, mis sobivad laiemale kuulajaskonnale. Veebiplatvorm Masterclass 2021. aasta artikli järgi[21] eristatakse 12 tüüpi erinevaid taskuhäälingu žanrit:
- Komöödia: selle žanri peamine eesmärk on kuulajate lõbustamine. Sisu võib varieeruda stand-up-etteastetest humoorikate paneeldiskussioonideni. Komöödiataskuhäälingud segunevad tihti teiste žanritega, nagu draama, mängusaated või popkultuur. Näitena saab tuua „Mida keegi ei kuule!"[22].
- Draama: Draamažanris jutustatakse emotsionaalseid ja kaasahaaravaid lugusid, mis võivad olla nii väljamõeldud kui ka tõestisündinud. Sageli esitatakse need episoodide sarjana, mis hoiavad kuulajaid loo kulgemisega kursis. Näiteks „Tumedad Tunnid”[23].
- Mängusaated: Selle žanri taskuhäälingutes korraldatakse võistlusi, kus on tavaliselt püsiv saatejuht ja igas episoodis erinevad osalejad. Mängusaadete teemadeks võivad olla mälumängud, sõnamängud või eriülesanded. Näiteks „Wait Wait... Don't Tell Me!” [24].
- Tervis ja heaolu: Need taskuhäälingud keskenduvad terviseteemadele, sealhulgas liikumisele, toitumisele, vaimsele tervisele ja elustiilile. Saatejuhid kutsuvad tihti vestlusse ka erikülalisi. Näiteks „Pearaadio podcast”[25].
- Uuriv ajakirjandus: Selles žanris uurivad saatejuhid tõsielulisi lugusid, mis jagunevad sageli mitmeks episoodiks. Fookuses võivad olla poliitika, ajaloolised sündmused, päevakajalised uudised või vandenõuteooriad. Näiteks: „Olukorrast ajakirjanduses”[26].
- Uudised: Uudiste žanri taskuhäälingud keskenduvad kuulajate informeerimisele kohalike, riiklike või rahvusvaheliste sündmuste kohta ning võivad käsitleda kindlaid teemasid. Näiteks: „Äripäeva raadio”[27], „The Daily”[28].
- Poliitika: Poliitikateemalised taskuhäälingud analüüsivad poliitilisi sündmusi, arutavad erakondade tegevust või keskenduvad kindlatele piirkondadele ja teemadele. Näiteks: „Poliitikaguru” [29].
- Popkultuur: Need taskuhäälingud käsitlevad ühiskonna ja kultuuri aspekte, sealhulgas filme, telesaateid, muusikat, koomikseid ja videomänge. Näiteks: „Pop Culture Happy Hour”[30].
- Religioon: Religioossed taskuhäälingud käsitlevad usu, vaimsuse ja pühakirjade teemasid, vastates sageli ka kuulajate küsimustele või juhtides palvetamist. Näiteks „Võru baptistikoguduse podcast”[31].
- Eneseabi: Eneseabi žanr keskendub elustiilivalikute parandamisele. Teemad võivad hõlmata vaimset heaolu, raskustest ülesaamist, töö- ja eraelu tasakaalu ning füüsilist tervist. Näiteks: „Aega on” [32].
- Sport: keskenduvad kindlatele spordialadele, meeskondadele või liigadele, pakkudes ülevaateid, analüüse ja aktuaalseid teemasid. Näiteks: „Pallist pallita” [33].
- Krimipodcast: populaarne žanr, kus käsitletakse tegelikke kriminaalseid lugusid ja nende uurimist. Näiteks: „My Favorite Murder” [34].
Taskuhäälingu formaat määrab sisu esitamise ja struktuuri. 2021. aastal Masterclass artikli[21] põhjal on kõige levinumad formaadid:
- Intervjuu: saatejuht kutsub episoodidesse külalisi, et nendega juhitud küsimuste abil arutada konkreetseid teemasid. See formaat on populaarne, peamine fookus on külalisel, mitte saatejuhil. Sobivad žanrid on eneseabi ja krimi[35].
- Koosjuhitud vestlussaade: kaks või enam saatejuhti arutavad iga episoodiga seotud teemat. Saatejuhid täidavad sageli kindlaid rolle. Formaat nõuab häid suhteid ja omavahelist keemiat. Salvestamine ja ettevalmistamine eeldab mitme inimese ressursside ja ajagraafikuga arvestamist[36]. Sobivad žanrid on komöödia, popkultuur, poliitika, sport[35].
- Monoloog: üks saatejuht käsitleb episoodides erinevaid teemasid. See formaat on algajatele lihtne, kuna nõuab vaid mikrofoniga salvestamist ja valdkonnateadmisi, aga vib tunduda monotoonne või üksluine[36]. Sobivad žanrid on eneseabi, uudised ja haridus[35].
- Jutustav: sarnaneb audioraamatule. Episoodid jutustavad lugu, mis võib olla tõsieluline või väljamõeldud. Jutustamine võib järgida audioraamatu stiili või sisaldada dialooge. See formaat aitab uutel kuulajatel loosse sisse elada ja konteksti haarata. Sobivad žanrid on krimi ja ajalugu[35].
- Taaskasutatud sisu: sarnaneb audioraamatule. Episoodid jutustavad lugu, mis võib olla tõsieluline või väljamõeldud. Jutustamine võib järgida audioraamatu stiili või sisaldada dialooge. See formaat aitab uutel kuulajatel loosse sisse elada ja konteksti haarata. Sobivad žanrid on krimi ja ajalugu
- Lühiformaat: traditsiooniliste, 40-minutiliste episoodide asemel pakuvad lühiformaadid lühemat, umbes 10-minutilist sisu. Hea võimalus eksperimenteerida, lihtne järeltöötlus. Sobivad žanrid on uudised, haridus, komöödia ja tervis[35].
Taskuhäälingu ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Taskuhäälingu ajalugu
1999. aastal arendas India informaatik Ramanathan V. Guha välja esimese RSS-i versiooni. 2000. aasta detsembris lasi Ameerika tarkvaraarendaja Dave Winer välja RSS-i 0.92, millele oli lisatud manusemärgend, mis võimaldas RSS-i voo kaudu edastada ka audiofaile ning andis tõuke taskuhäälingu tekkele. 2001. aasta jaanuaris demonstreeris Dave Winer RSS-i manust, lisades oma ajaveebi ühe Grateful Deadi laulu. 2003. aasta oktoobris korraldas Dave Winer Harvardi ülikoolis esimese Blogger Coni ajaveebikonverentsi, kus üks arutlusteema oli audioblogid. Harold Gilchrist demonstreeris seal esimest Windowsile mõeldud RSS-i manuse ekstraktimisprogrammi ning Kevin Marks esitles skripti, mis võimaldas RSS-i manuseid alla laadida ning edastada iTunesile, mis omakorda kandis need üle iPodile. Pärast seda konverentsi pakkus Adam Curry oma ajaveebi lugejatele välja RSS-to-iPod skripti, mis tõstis MP3-vormis failid automaatselt Radio Userlandist iTunesi. 2004. aasta veebruaris sai taskuhääling (podcast) kui nähtus omale praeguse nime, mille pakkus The Guardianis välja Ben Hammersley.
Taskuhääling Eesti meedias
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis hakati taskuhäälingut kasutama juba 2005. aasta veebruaris, mil Peeter Marvet pani üles Kuku raadio "Libauudised".[37] 2. märtsil 2005 ilmus taskuhäälingusaatena esimene "Tehnokrati" saade, kus Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa tutvustasid taskuhäälingut kui nähtust.[38]
2009. aasta seisuga kasutavad Eestis taskuhäälingut ligikaudu 40 raadiojaamast kuus:
Lisaks raadiotele kasutavad taskuhäälingut ka teised organisatsioonid ja meediakanalid. Nimekiri ei ole lõplik, esitatud on vaid mõni näide:
- Eesti podcastid – koondab kõik Eesti taskuhäälingud ühele lehele kokku
- Eesti TOP podcastid – Eesti kõige populaarsemad taskuhäälingud ja saated
- Filmimöla – Lauri Kaare ja Timo Dieneri filmiteemaline taskuhääling
- Ööülikool
- Kevadpäev Euroopas
- Eesti Džässiklubi
- Astronoomia taskuhääling – Taavi Tuvikese ja Tõnis Eenmäe astronoomiaalane taskuhääling
Taskuhäälingusaate valmimise etapid
[muuda | muuda lähteteksti]Jonathan Sterne et al.[39] nimetavad kolme põhilist etappi, mis läbitakse taskuhäälingusaate ehk podcast'i ideest kuulamiseni. Samuti on selliseid samme kajastatud Podcasting Toolsi veebilehel.[40] Allpool on nimetatuid kombineerides esitatud kaheksa etappi.
A. Taskuhäälingusaate tegemine ja üleslaadimine
[muuda | muuda lähteteksti]1. Taskuhäälingu koostaja loob audio-, või video- või tekstifaili, kusjuures pole tähtis, kas tegu on analoog- või digitaalsalvestisega, tingimusel, et lõpptulemus on digiteeritud ning sobib veebis madala ribalaiusega levitamiseks
2. Seejärel laaditakse saade veebiserverisse. Taskuhääling toetab järgmisi failivorminguid: M4A, MP3, MOV, MP4, M4V, ja PDF.[41]
B. Taskuhäälingusaate häälestamine võrgus leitavaks
[muuda | muuda lähteteksti](Tavaliselt toimub see automaatselt.)
3. Saate koostaja kirjutab faili, kasutades RSS-i manusemärgendeid, mis sisaldavad infot (audio)faili kohta, sealhulgas faili asukoha kohta veebiserveris.
4. Saate tegija avaldab faili staatilisel veebiaadressil, mis võimaldab kasutajatel lisada lingikataloogi oma järjehoidjate hulka. Sellisele kataloogifailile võib lisada audiofailide kohta teavet ning audiofailide hulka võib lisada RSS-voo
5. Lõpuks teavitab saate tegija kuulajaid taskuhäälingu olemasolust. Selleks võib oma taskuhäälingu lisada erinevatele veebilehtedele, näiteks http://www.podcasternews.com/ või http://www.ipodder.org.
C. Taskuhäälingusaate allalaadimine ja kuulamine
[muuda | muuda lähteteksti]6. Kuulaja, kes on saanud teada taskuhäälingu olemasolust, laadib endale alla uudisteagregaatori või RSS-lugeja, mis toetab taskuhäälingut ja/või sünkroonib oma arvutiga traadita side seadme, näiteks iPodi. Selliseid programme on palju ning nendest võib lähemalt lugeda artiklist "Taskuhäälingu tarkvara".
7. Teiseks sisestab kuulaja soovitud taskuhäälingu veebiaadressi uudisteagregaatorisse või taskuhäälingu tarkvarasse. Mitmed taskuhäälingusaated on varustatud vastava nupuga, millele vajutades võtab see automaatselt ühendust arvutis oleva programmiga ning laadib tellitud taskuhäälingusaate kuulaja arvutisse. Sellised programmid on näiteks iTunes ja Juice Receiver.
8. Lõpuks vaatab kasutaja uue saate agregaatorisse ilmumisel üle taskuhäälingusaate kirjelduse ja kuulab saadet, mis teda huvitab. Taskuhäälingusaateid on võimalik kuulata nii internetis, arvutis kui ka kaasaskantavas meediapleieris.
Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad
Lisaks raadiole on taskuhäälingul tänapäeval rohkesti kasutusvaldkondi meditsiinist hariduseni. Näiteks kasutatakse taskuhäälingut lisaks eespool nimetatutele muuseumides, meelelahutuses ja poliitikas.
Taskuhäälingu tarkvara
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Taskuhäälingu tarkvara
Taskuhäälingu loomise etappidest lähtudes on esmalt vaja luua digitaalne audio- või videofail, see internetti üles laadida ning lisada audiofail RSS- või Atom-voole. Kui taskuhäälingusaade on veebis üleval, laadib taskuhäälingu tellija selle vastavat tarkvara kasutades oma arvutisse ning kuulab seda kas oma arvutis või mõnes kaasaskantavas meediapleieris. Taskuhäälingu üks ideid on see, et tegu ei ole ainult professionaalide pärusmaaga, vaid taskuhäälingut võib teha igaüks. See tähendab, et ka vajaminev tarkvara ja riistvara ulatub kallitest professionaalsetest vahenditest lihtsate, igale huvilisele kättesaadavate ja tasuta vahenditeni. Artiklis "Taskuhäälingu tarkvara" on ülevaade taskuhäälinguga seotud tarkvarast. Eelkõige on vaatluse alla võetud vabavaralised programmid, mis on kättesaadavad kõigile, ent mainitakse ka tuntumaid tasulisi programme.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Marvet, P. "Mis on taskuhääling?" KUKU taskuhääling, 2007
- ↑ 2,0 2,1 Lepalaan, F.: "Podcast" e-Mug: Wiki. Estonian Macintosh User Group, 2008
- ↑ Curry, A.: "History of Podcasting by Adam Curry" CastWiki, 2005
- ↑ 4,0 4,1 "Podcast" Wikipedia, 2009
- ↑ 5,0 5,1 "What is podcasting?" Podcasting Tools, 2009
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Vallaste, H.: "Podcast" e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat, 2009
- ↑ 7,0 7,1 McIntyre, C.: "What is a podcast?" PodcastAlley.com, 2008
- ↑ "The definition of Linear TV" The Interactive Television Dictionary and Business Index, 2009
- ↑ "Podcast. Word of the Month" Oxford University Press, 2009
- ↑ 10,0 10,1 "Podcast dictionary: P-Z" Podhead.net
- ↑ "Podcatcher" Wictionary, 2007
- ↑ Marvet, P. (2.02.2006). "KUKU raadio tehnoloogiarubriik" (audio).[alaline kõdulink]
- ↑ "Broadcatching" Wikipedia, 2009
- ↑ Hammersley, B.: "Audible revolution" The Guardian, 12.02.2004
- ↑ Voor, V., Jürjens, H. (8.11.2008). "Infotehnoloogia ja keel I". „Keelekõrv“. Vikerraadio. Originaali (audio) arhiivikoopia seisuga 18.11.2012. Vaadatud 20.03.2010.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Marvet, P., Roonemaa, H. (2.03.2005). "Tehnokratt" (audio). KUKU raadio.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)[alaline kõdulink] - ↑ 17,0 17,1 Ohakas, T.: "E-õppe termineid/E-learning terms", 2009
- ↑ "ATK-sanakirja, viro-ruotsi T" Talentum Media Oy, 2008
- ↑ "Video podcast" Wikipedia, 2009
- ↑ "Vlog" Wikipedia, 2009
- ↑ 21,0 21,1 "Types of Podcasts: A Look at Podcast Formats and Genres - 2025". MasterClass (inglise). Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "Mida keegi ei kuule!". Tasku (inglise). Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ Development, PodBean. "Tumedad Tunnid | Priit Öövel". www.tumedadtunnid.ee (inglise). Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "'Wait Wait' for January 11, 2025: With Not My Job guest Josh Gad". 2025. Vaadatud 15.01.2025.
- ↑ "Podcastid". Vaimse tervise esmaabi. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ ajakirjanduses, Olukorrast (13. jaanuar 2025). "Olukorrast ajakirjanduses – Podcast". Podtail (inglise). Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "Majandus- ja äriuudised Eestist ja välismaalt". Äripäev. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "The Daily". Spotify. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "Poliitikaguru - Kuku raadio - järelkuulamine". Eesti podcastid. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "Pop Culture Happy Hour". Vaadatud 15.01.2025.
- ↑ "Võru Baptisti Koguduse RSS Feed". www.vorubaptisti.ee. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "AEGA ON - podcast – Podcast.ee". Eesti podcastid. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "Pallist pallita". Tasku (inglise). Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "My Favorite Murder". My Favorite Murder (Ameerika inglise). 15. jaanuar 2025. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ 35,0 35,1 35,2 35,3 35,4 "Starting a Podcast? Top 5 Podcast Formats and How to Choose the Right One for You". Audioengine (Ameerika inglise). Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ 36,0 36,1 Diginobe (16. märts 2020). "Taskuhääling – ideest teostuseni". diginobe. Vaadatud 15. jaanuaril 2025.
- ↑ "LibaUudised"[alaline kõdulink] KUKU taskuhääling, 2005
- ↑ Marvet, P., Roonemaa, H.: "Tehnokratt"[alaline kõdulink] KUKU raadio, 2.03.2005
- ↑ Sterne, J., Morris, J., Baker, M.B., Freire, A.M.: "The Politics of Podcasting" Fibreculture Journal, Issue 13, 2008
- ↑ "How podcasting works?" Podcasting Tools, 2009
- ↑ "Making a podcast" Apple, 2009