Eesti-Jaapani suhted
Eesti-Jaapani suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Jaapani vahel.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Jaapan tunnustas Eesti Vabariiki 6. märtsil 1919 de facto ja 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu (sh Jaapan) Eesti Vabariiki de iure.[1] 8. märtsil 1921 tunnustas Jaapan Eesti Vabariiki de iure ka eraldi aktiga.[1] 1921. aastal määrati Riiasse ajutine asjur, kes kattis ka Eestit. 1937. aastal akrediteeriti Riias resideeriv Jaapani saadik Shin Sakuma ka Tallinna.[1]
Pärast Eesti Vabariigi taastamist 20. augustil 1991 andis Jaapanist saadetud erivolitustega suursaadik 6. septembril 1991 Tallinnas üle Jaapani valitsuse ametliku läkituse Eesti Vabariigi tunnustamise kohta. Kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted taastati 10. oktoobril 1991.[1]
Aastast 1992 tegutseb Tallinnas Eesti-Jaapani Assotsiatsioon.[1]
24.–25. mail 2007 toimus Jaapani keisri Akihito ja keisrinna Michiko ametlik visiit Eestisse.[2]
Kultuurisuhted[muuda | muuda lähteteksti]
Kaido Höövelson ehk Baruto on esimene eestlane, kes pääses elukutseliseks sumomaadlejaks Jaapanis. Püsiva põlvevigastuse tõttu pidi ta 11. septembril 2013 sumokarjäärist loobuma.[3]
Jaapani vioolamängija Mari Adachi esines Pärnu muusikafestivalil.[4]
Eesti Saku ja Jaapani Saku on alates 1. maist 2007 sõpruslinnad.[5]
Diplomaatilised esindused[muuda | muuda lähteteksti]
1. jaanuaril 1993 avati Jaapani Suursaatkond Tallinnas. 4. märtsil 1996 avati Eesti Suursaatkond Tokyos.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Jaapan | Välisministeerium (vaadatud 05.11.2017)
- ↑ Eesti ja Jaapan 24. mai 2007, Tallinna lauluväljak (vaadatud 31.01.2018)
- ↑ Baruto lõpetab sportlaskarjääri - Postimees Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt (vaadatud 31.01.2018)
- ↑ Mari Adachi — Pärnu Muusikafestival (vaadatud 31.01.2018)
- ↑ Jaapani Suursaatkond Eestis: Sõpruslinnad www.ee.emb (vaadatud 02.02.2018)