Blome mõis (Liepupe kihelkond)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Liepupe kihelkonna Blome mõisast; Gulbene kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Blome mõis (Gulbene kihelkond) ja Smiltene kihelkonna mõisa kohta Blome mõis.

Blome mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 2

Blome mõis (saksa keeles Kulsdorf, läti keeles Blomes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Mõisakompleks asub tänapäeval Lätis Limbaži piirkonnas Viļķene vallas Blome küla aladel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa varasem ajalugu on seotud Rozbeķi vasallilinnusega, kuuludes Üxküllidele. 1437. aastal müüsid kolm venda Kudezelli linnuse Roloff Persevalile ja tema pojale Jürgenile. 1477 müüs Persevali lesk Katarina linnuse ja selle juurde kuuluva Blome mõisa Wolmar Ixkullile. Ürikus on mainitud Sulāni (Sulen), Uzkalni (Uszkalnen) ja Baišāni (Beysen) külasid, mis kuulusid Blome mõisa alla.[1] Persevali kasupoeg Claus Salze sai aga peapiiskop Michaelilt aastal 1495 eelpoolmainitud külade kõrval asuva Lembskülli küla omale lääniks ja ostis siis ka suure osa Blome mõisa, sealhulgas varem mainitud külade alad endale.

Heinrich Salze müüs Blome mõisa 7150 Riia marga eest aastal 1530 Johann Blankenfeldi vennale Franz Blankenfeldile, aastal 1537 ostis selle aga Andreas Koskull. aastal 1680 ostis mõisa Warner Witte, kes selle aastal 1698 Carl Bluhmile edasi müüs. Tema poeg Gerhard von Bluhmen müüs selle aastal 174 George Gustav von Duntenile müüs. Aastal 1761 müüsid Dunted mõisa Godofreus von Lindele. See omakorda andis mõisa aastal 1772 Limbaži kodanikule Johann Ernst Sprottele 13 850 taalri eest kasutamiseks. Hiljem sai mõisa omanikuks Christina von Wessel. See pantis mõisa aastal 1799 Johann Eberhard Timmile. Aastal 1820 ostis mõisa 26 561 rubla eest lesestunud titulaarnõunik Wilhelmine von Holst (sündinud Timm).[2] Hiljem pärisid mõisa tema lapsed.[3]

Hiljem sai mõisa ainuomanikuks Karl von Holst. Tema surma järel läks mõis selle viimaste omanike, Karli tütre Wilhelmine Luize Irmeri ja lese Charlotte valdusse.[4]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal neli adramaad, sellele allus 106 mees- ja 132 naishinge, kellest osa kuulus Lemsalu kihelkonna hingekirja.[5] Aastal 1757 oli adramaid neli, aastal 1734 aga 2 ja 1/4. Aastal 1688 oli mõisa suurus viis adramaad, aastal 1641 aga 2 ja 1/2 adramaad.[6] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 9/10, aastal 1881 aga 6 ja 5/80, lisaks 5 ja 38/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Indriķis Šterns, “Latvijas vēsture 1290-1500”, Daugava, 1997, lk. 492.
  2. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 155-156
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 178.
  4. Limbažu biblioteka
  5. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 248.
  6. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151
  7. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 171.