Rūstuži mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rūstuži mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 11

Rūstuži mõis (saksa keeles Rüssel, läti keeles Rūstužu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Limbaži piirkonnas Viļķene vallas Rūstužis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated sellest mõisast pärinevad aastast 1447, mil Carl Vietinghoff selle Johann Uxküllilt 500 marga eest ära ostis. Aastal 1550 kuulus see Gerdt Linde lesele, kes jättis oma vara oma neljale kasupojale. Need olid George Krüdener, George Rosen, Gerdt von Medem ja Kersten Guβleff. Rosen ja Guβleff olid pärandi jagamise ajaks aastal 1551 surnud, ent külad, mis kuulusid Rūstuži juurde, läksid siiski George esindajatele Rosenite suguvõsast.

Aastal 1589 ostis mõisa Caspar Tiesenhausen. Temast jäi maha kaks tütart, mõisa pärinu abiellus Caspar Engelhardtiga. Aastal 1748 pani major Engelhardt Rūstuži ja Muižkalnsi mõisad 8000 taalri eest panti ja need omandas major Gustav von Dunten (lõplikult aastal 1752). Aastal 1761 ostis mõisa Godofredus von Lincke, aastal 1765 aga Johann Gustav Frey.

Aastal 1772 ostis mõisa lesk Catharina Mrgaretha von Buschen. Aastal 1787 loovutas ta selle 10 000 taalri eest oma sekretärile Johann Bernhard Müllerile. Aastal 1819 ostis selle Christoph Wilhelm von Berg, aastal 1825 aga Carl Reinhold von Jarmersted.[1] Aastal 1836 pani too mõisa panti ja selle omandas Hieronymus Boye, kes andis pandiõiguse edasi õdedele Lindwartidele, kes selle aastal 1838 Catharina von Bergile müüsid. Aastal 1856 ostis mõisa Hofrath Theodor Joseph von Czarnoczki, kes selle aastal 1859 Medemitele pantis ja seejärel pandilepingu lõppedes aastal 1868 parun Mengdenile müüs.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 7/8 adramaad, sellele allus 54 mees- ning 66 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus 1 ja 1/4 adramaad. 1688 oli mõisa suurus 2 ja 7/8 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 1 ja 3/8, aastal 1757 aga 2 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 3/10 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 6 ja 8/20, aastal 1881 aga 4 ja 68/80, lisaks seitse adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 8/20, aastal 1881 aga 3 ja 38/80, lisaks 3 ja 31/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 160-161
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 156.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 151.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 152.