Dunte mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Liepupe kihelkonna mõisast; Riia suvemõisa kohta vaata artiklit Dunte mõis (Riia).

Dunte mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 4

Dunte mõis (saksa keeles Ruthern, ka Rutershof, läti keeles Duntes muiža) rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Praegu asub Lätis Salatsi piirkonnas Liepupe vallas Duntes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated mõisast pärinevad 1423. aastast. Varaseimad omanikud olid Rosenid. Edasised omanikud olid Aderkasid, Berlinid, Treidenid, Glasenappid. 1677. aastast kuulus mõis Duntenite suguvõsale.[1]

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Dunte mõisa värav

Peahoone pärineb 1719. aastast. Aastail 1844 ja 1860 remonditi peahoonet. Praegu asub mõisas Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni muuseum, kuna ta peatus aastal 1744 selles piirkonnas ja abiellus mõisniku tütre Jakobine von Dunteniga.

Pargis kasvavad Dunte mõisa tamm, Münchhauseni pargi tamm, Münchhauseni paks tamm ja mõisakompleksi ees kasvav Dunte mõisa kask (kõrgus 20 m) on looduskaitse all.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 1/2 adramaad, sellele allus 220 mees- ning 268 naishinge.[3] Aastal 1757 oli adramaid neli, aastal 1734 aga 2 ja 1/4. Aastal 1688 oli mõisa suurus 5 ja 1/2 adramaad, aastal 1641 aga 3 ja 5/8 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 1/3, aastal 1881 aga 4 ja 49/80, lisaks 6 ja 39/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Mustkalni (toona Mustigal, hiljem Mustkaln), mille kohale on tänapäeval kujunenud Mustkalni küla.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 172-173.
  2. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 248.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 171.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]