Dorian Gray (tegelane)

Allikas: Vikipeedia

Dorian Gray (tegelane) on keskne tegelane Oscar Wilde'i 1891. aastal avaldatud romaanis "Dorian Gray portree". Tegelane ilmus esmakordselt 1889. aastal Oscar Wilde käest tellitud samasisulises novellis, mis avaldati 1890. aastal ajakirjas Lippincott's Monthly Magazine.[1]

Pildil on kujutatud põrandal lebavat surnud Dorian Grayd, nuga käes.
Paul Thiriati illustratsioon teose peategelasest romaanis "Dorian Gray portree"

Dorian Gray tegelaskuju moraalses kõikumises nähakse autor Oscar Wilde'i kriitikat kuninganna Victoria ajastu ühiskonna moraalinormidele.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolult oli Dorian Gray kuninganna Victoria ajastu jõukas aristokraat. Tema vanemad olid lord Kelso tütar Margaret Deveraux ja tundmatu madalamast seisusest mees – suure tõenäosusega jalaväerügemendi nooremohvitser. Pärast sündi jäi Dorian orvuks ja kasvas üles oma vanaisa Kelso juures, kellelt ta päris kaubanduslinnas Selbys asuvad valdused. Oma nägususe olevat ta saanud emalt, kes oli lord George Fermori (kõrvaltegelane) sõnul omal ajal ringkonna üks kauneimaid naisi.[2]

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Dorian Grayd tutvustatakse lugejale romaani esimeses peatükis kunstnik Basil Hallwardi noore muusana, kelles ta on leidnud oma kunstile uue hinguse. Basil Hallward kirjeldab teda kui imekaunist, kuid lihtsa ja kena isiksusega noormeest. Ka Basil Hallwardi kauaaegne taibukas hedonistlik sõber lord Henry Wotton (raamatus ka Harry) on Doriani ilust vaimustuses. Dorianil on kaarduvad punased huuled, avameelsed sinised silmad ja krässus kuldsed juuksed. Loo alguses on Dorian veel alaealine.[2]

Esimeses raamatu peatükis arutlevad kunstnik Basil Hallward ja Lord Henry Wotton Hallwardi maali üle Dorian Grayst. Mõlemad tegelased on Dorianist vanemad ja kuuluvad kõrgklassi. Lord Henry arvab, et maal on Basili parim kunstiteos ja soovitab seda näitusele välja panna, kuid Basil keeldub. Basili selgitus on, et maal on talle liiga hingelähedane. Nad räägivad ka Doriani perest, taustast ja noorusest. Basil ütleb, et ta meeldib Dorianile ja väljendab kiindumust Dorianisse. Lord Henry näitab huvi Doriani vastu ja soovib temast rohkem teada saada.[3]

Dorian kohtub samal päeval esimest korda lord Henryga, mis on alguseks suurtele muutustele Doriani elus. Lord Henry on Doriani esimest korda nähes tema ilust lummatud. Dorian palub lord Henryl ruumi jääda, samal ajal kui Basil temast tehtud maali lõpetab. Dorian küsib lord Henrylt, et kas ta on talle halvaks eeskujuks, sest Basil on sellele viidanud. Lord Henry väidab, et kõik mõjutajad on ebamoraalsed. Lord Henry räägib Dorianile, kui oluline on ihade rahuldamine ja et elu naudingud on need, mida inimene elu lõpus mäletab. Ta väidab, et ihade alla surumine on vale ja viib kahetsuseni. Ta jutt jätab Dorianile sügava mulje ja resoneerub temaga. Dorian tunneb esimest korda, et ta saab elust aru, mis erutab teda. Lord Henry saab aru, et ta on Doriani mõjutanud ja jätkab temaga juttu. Ta räägib Dorianile nooruse väärtuslikkusest ja kuidas noorus on minev.[3]

Basil lõpetab oma maali ja näitab seda Dorianile ja Lord Henryle. Dorian väljendab Lord Henry jutust ajendatult hirmu vanaks saamise ees ja kadedust maali üle, millel jääb ta igavesti nooreks. Basil näeb, et Lord Henry on teda juba suutnud mõjutada ja sellest saab alguse Basili ja Lord Henry võistlus Doriani üle. Dorian vahetab maaliga kohad ja tema nägu maalil hakkab tema asemel vananema.[3]

Dorian armub noorde näitlejasse Sibyl Vane’i, kelle näitlemist ta armastab. Kui Sibyl ütleb, et ta ei suuda enam näidelda, katkestab Dorian nende vahelise kihluse. Peale lahku minekut märkab Dorian esimest korda, et ta nägu Basili maalil on muutunud. Ta saab aru, et maal temast vananeb, kuid ei taha seda uskuda. Dorian tunnistab, et ta on Sibyli vastu liiga õel olnud ja kihluse lõpetamine oli vale otsus. Ta otsustab järgmine päev Sibyliga suhte taastada, kuid saab Lord Henrylt teada, et Sibyl on surnud.[3]

Dorian saab Lord Henrylt prantsuse raamatu, mis muudab ta ellusuhtumist hedonistlikumaks. Järgmiste aastate jooksul pühendab ta ennast muusikale, parfüümide ja kalliskivide õppimisele ning üldisemalt kunstidele ja kõigele, mis on esteetiline. Ta muutub endasse tõmbunuks ja kaob aeg-ajalt ühiskonnast. Temast on palju kuulujutte ja inimeste arvamus temast muutub negatiivseks. Ainuke põhjus, miks teda veel austatakse, on ta rikkus ja staatus.[3]

Oma 38. sünnipäeva õhtul kohtub ta Basiliga ja näitab talle, mis on tema maalist saanud. Basil on šokeeritud, et maalil on pattudest koledaks ja vanaks muutunud Dorian. Dorian tunneb Basili vastu viha, sest tema on maali autoriks ja tapab ta. Dorian šantažeerib oma vana sõpra Alan Campbelli, et too Basili surnukeha hävitaks. Dorian on juhtunust vapustatud ja proovib oma käitumist muuta ning õigete väärtuste järgi elada. Portree temast aga moondub ikka, mistõttu hävitab ta selle noaga. Selle tagajärjel sureb Dorian, kelle surnukeha on kortsuline ja vananenud ning maal tema kõrval kujutab teda sellisena, nagu oli ta enne surma.[3]

Tõlgendused[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlgendused Dorian Gray tegelaskuju tähendusest on olnud erinevad, sõltudes ajahetkel populaarsetest moraalinormidest ja filosoofilistest vaadetest. Esialgne vastuvõtt nii novellile kui ka romaanile oli küllaltki kriitiline, muu hulgas peeti neid ebamoraalseteks.[1]

Faustilik lähenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Sageli vastandatakse Dorian Gray tegelaskuju Johann Wolfgang von Goethe suurteose "Faust" peategelase Faustiga. Mõlemat tegelast ajendab äärmuslikele tegudele uudishimu. Mõistes, et nende võimetel ning teadmistel on nende inimlikkuse tõttu piirid, müüvad nad oma hinge pahatahtlikule entiteedile.[4] Dorian Gray puhul oli hinge müümine pigem metafooriline – tema mõistuse (mõnes mõttes hinge) võtavad üle teda suunava isiku lord Henry Wottoni omakasupüüdlikud filosoofilised ideed. Siiski vaidlevad nii mõnedki sellele analüüsile vastu, väites, et "Dorian Gray portree" sisu on palju mitmekülgsem kui pelgalt küsimus hukatusest või lunastusest.[5]

Oscar Wilde'i põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Romaani "Dorian Gray portree" tuleb analüüsida, võttes arvesse Oscar Wilde'i enda põhimõtteid. Oscar Wilde rõhutab oma essees "Kriitik kui kunstnik" kriitika subjektiivsust ja loomingulisust.[5][6]

"Dorian Gray portree" eessõnas selgitab Wilde, et kunstnik peaks looma vaid ilu ilmutamiseks, mitte iseenda esiletõstmiseks. Kunstikriitikud aga leiavad ilu kritiseerides ainult iseenda vigu.[7]

Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu. (…) Igasugune kunst on täiesti kasutu.

Oscar Wilde, 1891

Kunstniku rollis Basil Hallward rikub ideaali oma ebakindlusega ja paljastab Dorian Gray tegelaskuju kriitikule, kelleks on lord Henry Wotton. Kuigi kunstnik mõistab oma viga ning püüab Dorian Grayd siiski tagasi maa peale tuua, kehastades viimset moraalset eeskuju tema elus, on tema vaev asjatu ning Dorian Gray kui kunstiteose närbumine toob kaasa ka Basil Hallwardi hävingu.[5]

"Dorian Gray portree" on kunstniku tragöödia.

Houston Alfred Baker Jr., detsember 1969

Basil Hallward esindab südametunnistuse ja lord Henry Wotton instinktide domineerimist[5]. Dorian Gray tegelaskuju õnnetus seisnebki aga Doriani võimetuses siduda neid kahte osa oma loomusest. Peale Sybil Vane'i surma oli Dorian sunnitud valima kahe poole vahel: Basil Hallward või lord Henry Wotton – headus või kurjus. Siiski on ta tugevalt mõjutatud lord Henry Wottoni ideedest ning otsustab hakata oma elu pealtvaatajaks ja läheneda sellele teaduslikult.  Hea näide sellest on tema kinnisidee jälgida oma portree muundumist. Siiski ei suuda Dorian Gray teist poolt oma olemusest täielikult alla suruda – seda poolt, mis takistab teda muutumast küüniliseks hedonistiks. Kahetsuse tõttu tõstis ta portree silme eest ära, et mitte meenutada oma patte. Kui need kaks poolust Dorian Grays võitlesid, siis suunas see teda aina rohkem võigast elu kogema, kuid nüüd enam mitte avastamise eesmärgil või ilu nautlemiseks, vaid iseenda eneseteadlikkuse eest põgenemiseks.[8]

Dorian Gray kehastab Wilde'i nägemust igaühest. Temasuguste tegelaste eesmärk ongi leida tasakaal oma superego ja kirgede vahel, leida ühendav sild inimlikkuse kahesuste vahel: keha ja hing, süda ja mõistus, instinkt ja südametunnistus. Erinevalt tavapärasest viktoriaanlikust romaanist ei leia Dorian Gray kuldset keskteed ning õilsa lõpu asemel peategelane hukkub.[8]

Psühhoanalüüs – Lacani peeglistaadium[muuda | muuda lähteteksti]

Dorian Gray tegelaskuju analüüsimiseks on kasutatud prantsuse psühhoanalüütiku Jacques Lacani peeglistaadiumi teooriat. Selle tõlgenduse järgi näitlikustab teose kulg Dorian Gray sümboolset enese määratlemist teda ümbritsevate inimeste ja nähtuste kaudu.[9]

Lacani õpetuse keskmes on kolm "registrit": kujuteldav, sümboolne ja reaalne. Kujuteldav register loob lapses ühesuse tunde: see eirab puudust ja soovi. Sümboolses faasis hakkab laps eristama ennast teistest ning reaalset faasi on kirjeldatud kui otsesele teadlikkusele kättesaamatut, kuid absoluutset täiuse olekut. Lacani teoorias on nõndanimetatud teised mõjutavad tegurid, mis “last” (selles analüüsis Doriani) iseenda avastamisel suunavad. Klassikalises stsenaariumis on teiste rollis lapse vanemad ja ümbrus. Lacani väikesed teised ehk ego peegeldused, kes Dorian Grayd mõjutavad, on aga Basil Hallward, lord Henry Wotton, Sybil Vane ja Doriani portree. Suure teise rolli mängivad viktoriaanliku ajastu sotsiaalsed normid ja reeglid.[9]

Kõige suurema mõjuga teine Doriani elus on lord Henry Wotton, tänu kellele toimub Doriani jaoks tema isiksuse esimene eristumine ülejäänud maailmast. Isa rollis olev lord Henry toob Doriani puhul välja erakordse nooruse ja ilu, mis tema meelest on ainukesed väärtuslikud voorused maailmas. Dorian siseneb kujuteldavasse minasse – kes ta võiks olla, kui ta vaid oleks varem märganud neid võimalusi, mis lord Henry Wotton talle paljastab. Basil Hallwardi tegelaskuju vastab Lacani käsitluse ema rollile. Erinevalt isast on ema tagasihoidlikum, kuid samuti manipuleeriv jõud. Kui lord Henry Wottoni eesmärk on Dorianiga eksperimenteerida, siis Basil Hallward soovib Doriani säilitada täpselt sellisena nagu ta oli – teadmatuses iseendast ja ümbritsevast maailmast. Siiski, et vastanduda lord Henry Wottoni võimukale isa rollile, peab Basil Hallward omandama ema rolli, kes viib lapse peeglini ning kinnistab tema teadlikkuse iseendast kui objektist: peeglistaadium. Romaanis on peegel Basil Hallwardi maalitud portree.[9]

Maali kaudu tajub Dorian end sellena, kelleks teised teda peavad, ja olles avastanud, et tema reaalne isiksus elab vaid peegelpildis, asub ta elama näiliselt tagajärgedeta elu. Isiksus on justkui jõudnud sümboolsesse registrisse, kuid Doriani minapilt kujuneb ainult teda mõjutavatest teistest lähtuvalt. Järgneva 18 aasta jooksul, mil Dorian Gray aina sügavamale pattu langeb, võtavad isa rolli ka kuninganna Victoria ajastu esteetika- ja hedonismipõhised väärtused ning inimeste ebaõnnestunud püüdlused neid ideaale järgida.[9]

Laps-Dorian mõistab alles pärast Sybil Vane'i venna James Vane'i traagilist surma, et peegelpildis pole tema tõeline isiksus. Maali hävitamine on Dorian Gray kui lapse püüd murda läbi sümboolse registri barjääri ning saavutada reaalne mina, mis on vaba teiste ihast ja mõjutustest.[9]

Dorian Gray adaptatsioonides[muuda | muuda lähteteksti]

„Dorian Gray portree” põhjal on valminud mitmeid teatrietendusi, filme ja teisi adaptatsioone. Mõned neist on allpool välja toodud.

Filmid:[muuda | muuda lähteteksti]

● „The Picture of Dorian Gray“ (1945, USA), režissöör Albert Lewin, Dorian Gray rollis Hurd Hatfield[10]

● „Dorian Gray“ (2009, Suurbritannia), režissöör Oliver Parker, Dorian Gray rollis Ben Barnes[11]

Lavastused:[muuda | muuda lähteteksti]

● „The Picture of Dorian Gray“ (2024, Austraalia), lavastaja Kip Williams, Dorian Gray rollis Sarah Snook[12]

Lavastus on ühemeheetendus, kus näitlejal Sarah Snookil on 26 rolli. See põhineb 2020. aastal Austraalias esitatud lavastusel.[12]

Raamatud:[muuda | muuda lähteteksti]

● „Dorian, an Imitation“ (2002), Will Self, raamatu modernne versioon, kus tegevustik toimub 1981. aastal[13]

● „The Detritus of Dorian Gray“ (2003), Kevin Max, luuleramat[14]

● „A Portrait of Dorian Gray“ (2005), Karl Lagerfeld, Larry Scott ja Eva Herzigova on Mr and Mrs Dorian Gray, fotoraamat[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 McCrum, Robert (24. märts 2014). "The 100 best novels: No 27 - The Picture of Dorian Gray by Oscar Wilde (1891)". The Guardian.
  2. 2,0 2,1 Wilde, Oscar (2013). Kullama, Pirja (toim). Dorian Gray portree. Tõlkinud Tammsaare, Anton Hansen. Tallinn: FUTU Print. ISBN 978-9949-515-24-0.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Wilde, Oscar ja Joseph Bristow. 2006. The Picture of Dorian Gray. https://books.google.ee/books/about/The_Picture_of_Dorian_Gray.html?id=Us0gTQUSAvsC&redir_esc=y.
  4. Réka, Vitályos-Bartalis (2016). "IMMORTAL LITERATURE: FILM ADAPTATIONS AND INTERPRETATIONS OF OSCAR WILDE'S "THE PICTURE OF DORIAN GRAY". JÓZSA ISTVÁN - KORTÁRS MŰVÉSZET.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Baker Jr., Houston Alfred (detsember 1969). "A Tragedy of the Artist: The Picture of Dorian Gray". Nineteenth-Century Fiction. 24 (3): 349-355 – cit. via JSTOR.
  6. Peegel, Mari (11. märts 2005). "Oscar Wilde'i mõtteid enne ja pärast vanglatrelle". Eesti Päevaleht.
  7. Wilde, Oscar (2013). Kullama, Pirja (toim). Dorian Gray portree. Tõlkinud Tammsaare, Anton Hansen. Tallinn: FUTU Print. Lk 3-4. ISBN 978-9949-515-24-0.
  8. 8,0 8,1 Liebman, Sheldon Wayne (1999). "CHARACTER DESIGN IN "THE PICTURE OF DORIAN GRAY"". Studies in the Novel. 31 (3): 296-316 – cit. via JSTOR.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Lu, Shiting (1. juuni 2021). "Lacanian Interpretation of Dorian Gray's Self-Identifying under the Influence of Others". Language and Semiotic Studies. 7 (2): 86-100 – cit. via De Gruyter.
  10. Internet Movie Database. The Picture of Dorian Gray (1945) - IMDb. https://www.imdb.com/title/tt0037988/?ref_=ttls_li_tt.
  11. Internet Movie Database. Dorian Gray (2009) - IMDb. Internet Movie Database. https://www.imdb.com/title/tt1235124/?ref_=ttls_li_tt.
  12. 12,0 12,1 Akbar, Arifa. 2024. The Picture of Dorian Gray Review – Sarah Snook Plays 26 Characters in Dazzling, Dangerous Solo Show. https://www.theguardian.com/stage/2024/feb/15/the-picture-of-dorian-gray-review-sarah-snook-succession.
  13. Goodreads. Dorian by Will Self | Goodreads. https://www.goodreads.com/en/book/show/138719.
  14. https://Goodreads.com. The Detritus of Dorian Gray. https://www.goodreads.com/book/show/1901311.
  15. Lagerfeld, Karl. A Portrait of Dorian Gray. https://books.google.ee/books/about/A_Portrait_of_Dorian_Gray.html?id=n-NTAAAAMAAJ&redir_esc=y.