Külmutusagens

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Külmaaine ehk külmutusagens (ladina keeles agens 'toimiv', 'liikumapanev') on aine, mille vahendusel toimub külmutis ja soojuspumpades soojuse ülekandumine. Aurukompressorkülmutites ja -soojuspumpades on kasutatavaimad külmaained (külmutusagensid) freoonid, ammoniaak ning süsivesinikud (propaan, etaan, eteen, butaani ja propaani segu), absorptsioonkülmikutes ammoniaagi ja liitiumbromiidi vesilahused, auruejektorkülmutites veeaur.[1][2] Oluline on külmaaine keemispunkt kompressori aurusti rõhul. Keemispunkt peab olema madalam jahutatava keskkonna temperatuurist külmuti juures ja soojuspumba juures madalam soojust andva keskkonna temperatuurist. Olmes kasutatavate külmutite ja soojuspumpade külmaained ei või olla mürgised, plahvatusohtlikud ega kahjustada looduskeskkonda. Külmutite hooldamisel ja tööstuses peavad seadmeid käitlema pädevad isikud.[3] Teatud ohutusnõuete täitmisel lubatakse aga ka selliseid külmaaineid nagu ammoniaak, propaan jt, kuid looduskeskkonna kahjustused peavad olema viidud miinimumini.

Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2), HCFC-ühendid (Hydro-Chloro-Fluoro-Carbon), näiteks R22 (CHF2Cl), R142 (C2H3F2Cl) jt ning kloor-fluor-süsinikühendid, CFC-ühendid (Chloro-Fluoro-Carbon), näiteks R12 (CF2Cl2), R113 (C2F3Cl3) jt. CFC-ühendite tootmine on Euroopas aastast 1996 keelatud. Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse klooriühendid sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti. Seoses eeltooduga on hakatud kasutama kloorivabadu freoone – HFC- (Hydro-Fluoro-Carbon) ühendeid. HFC-ühendeist on kasutusel R134a (C2H2F4), R152a (C2H4F2) ja R407C. Külmaaine R407C on kolme HFC-ühendi segu: R32 (CH2F2) – 23% (massi järgi), R125 (C2HF5) – 25% ja R134a – 52%. See on loodud kasutamiseks uutes seadmetes ning HCFC-ühendi R22 asendamiseks olemasolevates soojuspumpades ja külmutusseadmetes.[4]

HFC-d pole ei plahvatusohtlikud ega mürgised, seega võivad neid kasutada inimeste hõivatud ruumides ka vastava väljaõppeta inimesed, ilma et keegi viga saaks.[4] Freoonid on praktiliselt mittetoksilised. Kloorivabade freoonide eluiga atmosfääris on kaks (R152a) kuni 36 (R407C) aastat.

Külmaainete kasutamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus, sama seaduse § 191. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed ja süsteemid ning fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemine ja käitleja. Käitleja pädevusnõuded on sätestatud keskkonnaministri määrusega nr 13, 02.05.2013 (RT I, 07.05.2013, 12).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Külmutusagens. Tehnikaleksikon. Tallinn: Kirjastus Valgus 1981 lk 255
  2. Külmutusseade. Eesti Entsüklopeedia. 5. kd. Tallinn: Kirjastus Valgus 1990 lk 333
  3. Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemisega tegeleva isiku pädevusnõuded
  4. 4,0 4,1 Jõeleht, Argo. Gaškov, Mikk. Polikarpus, Maile. Soojussüsteemi puurkaevu ja -augu mõju põhjavee ja pinnase füüsikalistele omadustele ning põhjavee keemilisele koostisele Eesti tingimustes. Tartu: TÜ 2012. Soojussüsteemi puurkaevu mõju...

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]