Matkapliit

Allikas: Vikipeedia
Toidu valmistamine gaasipriimusel

Matkapliit ehk priimus on kaasaskantav pliit, mida kasutatakse matkamisel, telkimisel, piknikul või olukordades, kus toidu valmistamine harjumuspäraste vahenditega on keeruline.

Matkapliite võib liigitada disaini ja kasutatava kütteaine järgi. Levinumad kütused on propaani ja butaani segu ning piiritus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevased kaasaskantavad pliidid võeti kasutusele 19. sajandi alguses. Prantsuse päritolu kokk Alexis Soyer tegi mitmeid uuendusi, sealhulgas hakkas kokanduses kasutama gaasi ja reguleeritava temperatuuriga küpsetusahje. Aastal 1849 tõi Soyer turule esimese kaasaskantava "võlupliidi", millega sai toitu valmistada igal pool. Seade sarnanes oma tööpõhimõttelt petrooleumilambiga, milles kasutatakse kütusesse ulatuvat tahti põleti töös hoidmiseks.[1]

Matkapliitide tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks kütuse järgi liigitamisele eristatakse pliite ka suuruse ja portatiivsuse järgi. Väikseimad mudelid sobivad hästi seljakotimatkajatele, kelle jaoks on oluline väike kaal ja kompaktsus. Suuremad pliidid võivad sarnaneda juba kodus kasutatavatega, kuid on tunduvalt raskemad ja mõeldud pigem autoga või muu liikumisvahendiga matkajatele.

Gaasipriimus[muuda | muuda lähteteksti]

Gaasipriimus koos põletikarbiga

Praegusel ajal ilmselt üks levinumaid matkapliidi tüüpe. Kasutatavateks gaasideks on propaan ja butaan, mille vahekord gaasipadrunites olevates segudes sõltub aastaajast[2]. Disaini poolest võib gaasiga töötavad pliidid jaotada kaheks: põleti kinnitub gaasipadrunile ja see omakorda toimib alusena või iseseisev pliit, mis ühendatakse gaasipadruniga väikese toru/vooliku abil. Iseseisvatel pliitidel võib põleteid olla ka rohkem kui üks, kuid selle arvelt väheneb ka portatiivsus.

Piirituspõleti[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist on lihtsamat tüüpi ühe põletiga pliidiga, kus põletis sisalduv kütus ei ole surve all ning põleb lõpuni või leegi kustutamiseni. Peamiseks kasutatavaks kütuseks on kuivpiiritus või piiritus. Põletid on kompaktsed ning sobivad hästi minimaalse varustusega matkajatele. Sarnast seadet kasutatakse ka fondüü serveerimisel. Piirituspõleti on üks osa katelokist, mida kasutab Eesti kaitsevägi[3].

Piirituspõleti

Ohutus[muuda | muuda lähteteksti]

Matkapliit võib näida turvaline, kuid kindlasti tuleks kasutamisel jälgida vajalikke ohutusnõudeid:

  • matkapliit on ette nähtud välitingimustes kasutamiseks;
  • jälgida tuleb tuleohutust;
  • gaasipriimuse korral tuleb veenduda, et gaasipadrun oleks korrektselt põletiga ühendatud;
  • enne kottipakkimist tuleb pliidil lasta maha jahtuda;
  • pliiti tuleb hoiustada kuivas kohas;[4]
  • piirituspõletisse ei tohi mingil juhul kallata kütust kasutamise ajal;
  • enne pliidi kasutuselevõttu tuleb kindlasti lugeda läbi pliidi kasutusjuhend;
  • mingil juhul ei tohi kasutada defektiga seadet.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pescovitz, David (29. juuni 2010). "History of the camping stove". Boing Boing. Vaadatud 02.05.2021.
  2. Pajuste, Margo (4. mai 2020). "MATKAKÖÖGI ABC: kuidas valida priimust?". Õhtuleht. Vaadatud 02.05.2021.
  3. Aldošin, Tanel (2015). "Sõduri käsiraamat" (PDF). KVÜÕA Lahingkool. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.05.2021. Vaadatud 03.05.2021.
  4. "Using a Camping Stove – 8 Safety Tips". Mountain Warehouse. 1. august 2016. Vaadatud 02.05.2021.