Matkapliit

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Toidu valmistamine gaasipriimusel

Matkapliit ehk priimus on kaasaskantav pliit, mida kasutatakse matkamisel, telkimisel, piknikul või olukordades, kus toidu valmistamine harjumuspäraste vahenditega on keeruline.

Matkapliite võib jaotada erinevatesse kategooriatesse disaini ja kasutatava kütteaine alusel. Levinumad kütused on propaani ja butaani segu ning piiritus.


Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevased kaasaskantavad pliidid võeti kasutusele 19. sajandi alguses. Prantsuse päritolu kokk Alexis Soyer tõi sisse mitmeid uuendusi, sealhulgas gaasi kasutamine kokanduses ja reguleeritava temperatuuriga küpsetusahjud. Aastal 1849 tõi Soyer turule esimese kaasaskantava "võlupliidi", millega sai toitu valmistada igal pool. Seade sarnanes oma tööpõhimõttelt petrooleumilambile, milles kasutatakse kütusesse ulatuvat tahti põleti töös hoidmiseks. [1]

Matkapliitide tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks erinevatele kütustele eristatakse pliite ka suuruse ja portatiivsuse järgi. Väikseimad mudelid sobivad hästi seljakotimatkajatele, kelle jaoks on oluline väike kaal ja kompaktsus. Suuremad pliidid võivad sarnaneda juba kodukasutuses olevatele, kuid on tunduvalt raskemad ja mõeldud pigem autoga või muu liikumisvahendiga matkajatele.

Gaasipriimus[muuda | muuda lähteteksti]

Gaasipriimus koos põletikarbiga

Praegusel ajal ilmselt üks levinumaid matkapliidi tüüpe. Kasutatavateks gaasideks on propaan ja butaan, mille kasutusvahekord gaasipadrunites olevates segudes sõltub aastaajast[2]. Disaini poolest võib gaasiga töötavad pliidid jaotada kaheks: põleti kinnitub gaasipadrunile ja see omakorda toimib alusena või iseseisev pliit, mis ühendatakse gaasipadruniga väikese toru/vooliku abil. Iseseisvatel pliitidel võib põleteid olla ka rohkem kui üks, kuid selle arvelt väheneb ka portatiivsus.

Piirituspõleti[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist on lihtsamat tüüpi ühe põletiga pliidiga, kus põletis sisalduv kütus ei ole surve all ning põleb lõpuni või leegi kustutamiseni. Peamiseks kasutatavaks kütuseks on kuivpiiritus või piiritus. Põletid on ülimalt väiksed ja kompaktsed ning sobivad hästi minimaalse varustusega matkajatele. Sarnast seadet kasutatakse ka fondüü serveerimisel. Piirituspõleti on üks osa katelokist, mida kasutab Eesti kaitsevägi[3].

Piirituspõleti

Ohutus[muuda | muuda lähteteksti]

Matkapliit võib pealtnäha tunduda turvaline, kuid kindlasti tuleks kasutamisel jälgida vajalikke ohutusnõudeid:

  • matkapliit on mõeldud välitingimustes kasutamiseks;
  • jälgi tuleohutust;
  • gaasipriimuste puhul veendu, et gaasipadrun on korrektselt põletiga ühendatud;
  • lase enne kokkupakkimist pliidil maha jahtuda;
  • hoiusta pliiti kuivas kohas;[4]
  • piirituspõletile ei tohi mingil juhul lisada kütust kasutamise ajal;
  • enne esmakordset kasutamist loe kindlasti läbi pliidi kasutusjuhend;
  • ära kasuta defektiga seadet.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pescovitz, David. "History of the camping stove". Boing Boing, 29. juuni 2010. Vaadatud 02.05.2021.
  2. Pajuste, Margo. "MATKAKÖÖGI ABC: kuidas valida priimust?". Õhtuleht, 4. mai 2020. Vaadatud 02.05.2021.
  3. Aldošin, Tanel. "Sõduri käsiraamat". 2015. KVÜÕA Lahingkool. Vaadatud 03.05.2021.
  4. "Using a Camping Stove – 8 Safety Tips". 01. august 2016. Mountain Warehouse. Vaadatud 02.05.2021.