Arutelu:Kirderanniku murded

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Metsavenna paranduste tagasipööramine oli põhjendamatu. Andres 23. juuli 2009, kell 12:40 (UTC)

Ärge tehke poliitikat. Eesti keel on samuti läänemeresoome keel. --Mutianpu 23. juuli 2009, kell 12:41 (UTC)

Noh, siis keskendume selle koha arutamisele, selle asemel et kõiki Metsavenna parandusi tühistada. Andres 23. juuli 2009, kell 12:47 (UTC)

Miks sa minu täiendused ja parandused kustutad? Eesti idapiir ei ole ühene mõiste. --Metsavend 23. juuli 2009, kell 13:06 (UTC)

Kitsas Põja-Eesti rannikuriba ei saa ulatuda Petserini.

Pean silmas Narva tagust ala. --Metsavend 23. juuli 2009, kell 13:15 (UTC)
  2. Ole viisakas! Austa ennast ja austa ka teisi Vikipeedia kasutajaid. Väldi isiklikke rünnakuid. Näiteks ära kirjuta, et see või see kasutaja on idioot (isegi kui ta Sinu meelest on idioot). Parem seleta, mida ta Sinu meelest valesti tegi, miks see või teine asi pole õige ning kuidas artiklit paremaks muuta. Eelkõige proovi aga parandada ise.

--Mutianpu 23. juuli 2009, kell 13:09 (UTC)

Kõik õige. Nii ma püüangi. --Metsavend 23. juuli 2009, kell 13:15 (UTC)

Kus on Vaivara murrakut soome keele murrakuks nimetatud ja kus on Jõelähtme murrakut vadja murrakuks nimetatud? Praegusest tekstist saab seda järeldada. --Metsavend 23. juuli 2009, kell 13:15 (UTC)

Peidetud info[muuda lähteteksti]

Artiklis on murrete iseärasuste kohta pikk peatükk, mis tuleks vist nähtavaks teha?--Bioneer1 (arutelu) 13. detsember 2012, kell 23:12 (EET)[vasta]

kordan--Bioneer1 (arutelu) 30. juuli 2014, kell 11:35 (EEST)[vasta]
Viimase muutusega eemaldati. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. märts 2017, kell 08:54 (EEST)[vasta]

Tõstan siia. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 11:14 (EEST)[vasta]

Iseärasused[muuda lähteteksti]

Morfoloogia ja sõnatuletus[muuda lähteteksti]

  1. ne- ja s-sõnade kontaminatsiooniline mitmuse omastav (Lüganuse ja Jõhvi: aiGussitte, kattussitte). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka idamurde Kodavere murrakus. [1]
  1. Da-lõpuline ainsuse partitiiv (piiGaDa) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus, (tüüpkonniti ka põhjaeesti idamurdes ja vadja keeles). [2]
  1. tu-adjektiivide ainsuse osastav ttuma ~ ttumBa (kǟttuma, kielettuma ~ kielettumBa, jaluttumBa) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus. [3]
  1. mitmuse nimetava kujuline mitmuse osastav (Lüganuse: veikkesi pe̮rsaD) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus. [4]
  1. sse-sisseütleva puudumine (suo, kalDa) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus. [5]
  1. je-sisseütlev (paneB jǟje [külmub], istus mahaje, kelDrije, kerikkuje). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis sõnuti esineb ka Kuusalu, Haljala, Kadrina kihelkonna põhjaosa ja idamurde Kodavere murrakus. [6]
  1. gemineerunud essiiv (sulasenna, ūDenna) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus, paiguti ka ingerisoome, soome, isuri ja vadja keelealal. [7]
  1. st-line translatiiv (/kasva/ sūrest) nagu Haljala kesk- ja idaosa murrakuis ning mujalgi Ida-Eestis kuni lõunaeesti keele lõunapiirini. [8]
  1. allatiivse liitsufiksiga adverbid (Iisaku: uppakkille, Vaivara: käppakkille) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus (, kuid kirderannikumurrete läänerühmas vastavad neile adessiivsed adverbid nagu Jõelähtme murraku istukkilla). [9]
  1. (s)sutte-adverbid (Lüganuse ja Jõhvi: järjessutte järjestikku, likissutte ligistikku, saBassutte [[sabapidi /koos/, teineteise sabas]], vassassutte vastamisi). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka Soome murdeis. [10]
  1. kkälli-adverbid (Lüganuse ja Jõhvi: sū ammukkalli, käpikkalli, e̮tsikkalli). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka Soome murdeis. [11]
  1. ik+lä(i)ne-adjektiivid (Lüganuse: kärnikläne [kühmuline, mügarlik], āriklane [haruline], Jõhvi: e̮ksiklane, Vaivara: puoliklaine [poolik, pooleliolev]). [12] See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka idamurdes. [13]
  1. verbi mitmuse 1. pöörde lõpp on (m)ma ja mitmuse 2. pöörde lõpp on tta (sāmma, luetta, panitta, valvasimma) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus, idamurde Kodavere murrakus, Soome idamurdeis, vadja ja isuri keeles. [14]
  1. verbi oleviku ainsuse 3. pööre on B tunnusega ja nõrgas astmes (viaB, laseB) nagu põhjaeesti murdeis ja vadja keeles. [15]
  1. verbi oleviku mitmuse 3. pööre on vaD tunnusega ja nõrgas astmes (piavaD, kisuvaD) nagu põhjaeesti murdeis. [16]
  1. verb olema on oleviku ainsuse 3. pöördes one, aga oleviku mitmuse 3. pöördes onvaD nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus (ja idamurde Kodavere murrakus). [17]
  1. rööbiti lõputa umbisikulise tegumoega levib sse-line impersonaali olevik. See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka viru maamurdes, Ida-Järva, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa murrakuis, idamurdes, vadja ja lõunaeesti keeles. Kirderannikumurde alal esineb *kse > sse tunnus ka eitavas kõnes (ei jǟttässe, ei tunnettasse). [18]
  1. -ttu, -tu -Du ... lõpuline umbisikulise tegumoe mineviku kesksõna (panDu, nähtu, peksettu) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus, lõunaeesti ja teistes läänemeresoome keeltes. [19]

Foneetika[muuda lähteteksti]

  1. rohke e̮ esinemine endistes taga e-listes ja o-sõnades (ke̮rD, ke̮rjama, e̮rav, e̮skama, e̮tsima, se̮isama, te̮ine ...). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis ühendab neid idamurde ning vadja keelega. [20]
  2. geminaatklusiilide vaheldumatus pearõhulise lühikese ja kaasrõhulise silbi järel (rikkas : rikkaD, küttämä : küttän, pimeDik̀ : pimeDikkul). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esines juba ammu ka Viru-Nigula sisemaa murrakus [21] ja oli lõpuks üldistumas kogu kirderannikumurrete alal. [22]
  3. ks-noomenite ja nendega kohanenud us-lõpuliste abstraktnoomenite nominatiivi lõpus -s̀, obliikvakäändeis -ss- (künnis̀ : künnisse, laijus̀ : laijusse). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka Viru-Nigula ja Jõelähtme murrakus, Tartu ja idamurdes ning kohati vadja keeles. [23]
  4. pearõhulise silbi vokaal kipub lühenema sõnades: mĭnä ~ mnǟ ~ mnä, mĭtä ~ m̥Dä, mĭDäGi ~ m̥DäGi, nĭnDa ~ n̥Da . See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka Kuusalu ja Tütarsaare murrakus, Soome edela- ja Kagu-Häme murdeis. [24]
  1. e sõnas kerik nagu Viru-Nigula murrakus (, kuid Ida-Vaivara murrakuis on see sõna kirkko). [25]
  1. muutus uh > v (javattam(m)a, je̮vikkeD, je̮vi [jõhv aga ka Jõhvi linn]) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus, põhjaeesti idamurdes ja vadja keeles. [26]
  1. i-lõpuline diftong teatud sõnades (Vaivara Kudruküla: toisema / toissa ~ Lüganuse: tuisema / tuissa ~ Jõhvi: te̮isema : te̮issa ~ Vaivara Mustajõe: te̮isma) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus, põhjaeesti idamurde Kodavere murrakus, ingerisoome murdeis, vadja ja isuri keeles. [27]
  1. järgsilpide o (rohoD) nagu Viru-Nigula ja Haljala Selja murrakus, põhjaeesti idamurdes, lõunaeesti ja teistes läänemeresoome keeltes. [28]
  1. pikale ū-le, ǖ-le ning u- ja ü-lõpulisele diftongile järgneva klusiilile vastab nõrgas astmes v, mis koos pika vokaali või diftongi järelosaga on võinud moodustada geminaadi (kauva ~ kavva, tauD : tauvi ~ tavvi, kūB : kuvve, pǖtämä : püvvän) nagu Haljala Selja murrakus, põhjaeesti idamurdes, Soome idamurdeis, vadja, isuri ja lõunaeesti keeles. [29]
  1. sk : s vaheldus (laisk : laisaD) nagu põhjaeesti murdeis, ingerisoome ning Soome kagumurdeis, isuri ja lõunaeesti keeles. [30]
  1. muutus st > ss ( > s ) kinnises silbis st-verbides ja mõnes adverbis (issuttamma, rissittuD, vassassutte ~ vassutte, paisettama) nagu idamurdes, vadja ja isuri keeles. [31]
  1. teise silbi vokaal kaldub assimileeruma esimese silbi omaga (jällä, järälä, tühü, pühüB, köhöttaB) nagu Haljala ja Viru-Nigula murrakus. [32]
  1. kontraheerunud noomenite mitmuse genitiiv on sageli analoogilise De-lõpuga (erneDe, lamBade). Sama nähtus esineb kohati ka Jõelähtme murrakus. [33]
  1. terminatiivse konstruktsiooni elatiiv + sāDik / sātte kõrval esineb ka genitiivne (ss-geminaadiga ühend) (sügise sātte, eina aja sātte, sütämes_sātte, sījessātte) nagu Kuusalu ranna, Haljala ja Viru-Nigula murrakus. [34]

Süntaks ja fraseoloogia[muuda lähteteksti]

  1. impersonaali imperfekti kasutamine isikulise tegumoe imperfekti mitmuse 3. pöörde tähenduses (Lüganuse: siaD ulGutti lahti, Vaivara: anet mänti jokke) nagu Viru-Nigula murrakus, Soome idamurdeis, vadja, isuri ja karjala keeles. [35]
  1. partitiivsed väljendid nagu: Lüganuse: akkaB ammast aikettamma, Vaivara: kül̄ minu süDant īvendab sies. Sarnased ühendid esinevad ka Soome murdeis. [36]
  1. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 44.5.
  2. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 45.2.1
  3. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 45.9.3
  4. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 46.3.5.2
  5. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 47.1
  6. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 47.6.
  7. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 52.
  8. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 53.2
  9. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 49.2.
  10. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 36.1.5.
  11. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 36.3.2.
  12. ↑ H. Viires 1963. ne-sufiksilised omadussõnad eesti murretes. Dissertatsioon filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks (käsikiri Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektoris), lk 344.
  13. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 36.3.2.
  14. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.1.2.2.
  15. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.2.2.
  16. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.2.3.1.
  17. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.8.
  18. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 67.2.
  19. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 72.2.
  20. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 18.2, 18.3, 24.1, 27.2.1, 28.2
  21. ↑ M. Weske 1885. Ueber den Strandwierländischen Dialekt im Kirchspiel Luggenhusen, lk 271.
  22. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 2.1.1.2, 2.2.2, 2.2.4, 2.3.
  23. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 1.14.2.
  24. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 16.2.
  25. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 16.1
  26. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 5.2.2
  27. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 27.2.3
  28. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 34.
  29. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334 ja 1.3.4.2
  30. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334 ja 1.9.2
  31. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334 ja 1.11.3
  32. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 31.1.5
  33. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 44.6, 44.8
  34. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 54.2
  35. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 54.2
  36. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 74.2.1
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Kirderanniku_murded&oldid=5082132"