Lüganuse murrak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lüganuse murrak on Lüganuse kihelkonnas kõneldud Jõhvi rannamurrakule lähedane murrak, mis on Alutaguse murrakuist suutnud kõige kauem (kuni 1930. aastateni) keskmurde ja koolihariduse tasandavale mõjule vastu panna. [1] Seda on hakatud koguni taaselustama nagu lõunaeesti keelt ja Kihnu murrakut. [2]

Teistest Alutaguse murrakuist eristavad iseärasused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kahekordse tunnusega (i)ses(i)-konditsionaal (saisesin, kotsosesin [vaataksin]). (Sarnaseid vorme on ka vadja keeles.) [3]
  2. -maje, -mäje, -maije, -mäije-infinitiiv (jǟmäje ~ jǟmäije, anDamaje ~ anDamaije). [4]
  3. -maje, -mäje, -maije, -mäije verbi oleviku ja mineviku mitmuse 3. pöörde lõpuna. [5]
  4. lühivokaalsed da-infinitiivid ja umbisikulise tegumoe olevikuvormid (juva ~ jua, lüä, müä, süvä ~ süä, tua, viä). [6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335
  2. Gerli Romanovitš Mes sa sedaviisi jöngudäd ku räägid, eks räägi ilusast!
  3. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337 ja 64.1.3.
  4. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337 ja 68.2.
  5. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337 ja 61.1.2.2.
  6. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337 ja 67.1.3, 69.1.1.

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
  • Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
  • Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tallinn.
  • Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.

Helisalvestised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
  • Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]