Artišokk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Harilik artišokk (Cynara cardunculus var. scolymus) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim.

Artišokk
Harilik artišokk (Cynara cardunculus var. scolymus)
Harilik artišokk (Cynara cardunculus var. scolymus)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Korvõielised Asteraceae
Perekond Cynara
Liik Cynara cardunculus

Ainukesed söödavad osad artišoki juures on tema puhkemata õiepung ja seda ümbritsevad lihakad kandelehed ning õieraag. Artišokk on rikas bioaktiivsete ühendite poolest ning seda on kasutatud ka ravimtaimena näiteks kollatõve, seedehäirete ning neeru- ja maksahaiguste raviks. Arvatakse, et artišokk pärineb Vahemere piirkonnast.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Artišokk on diploidse kromosoomistikuga (2n = 34) mitmeaastane püstine rohttaim, mis võib kasvada kuni 2 m pikkuseks. Väliselt sarnaneb ta takja või ohakaga.[2]

Vars on püstine ja võib kasvada üle ühe meetri pikaks.[2]

Hallikasrohelised kaardus sulglõhised lehed võivad kasvada üle 70 cm pikaks. Erinevate sortide lehed võivad erineda üksteisest kuju, värvi kui ka pikkuse poolest.[2]

Õievarre tipus asub ümar korvõisik, mille läbimõõt on 8–15 cm. Õieraag on laienenud nõgusaks või kumeraks lihakaks õiepõhjaks, millele kinnitub suur arv sinakaslillasid üksikõisi. Õisikut ümbritsevad rohekaslillad soomuseid meenutavad kandelehed, mis on alumises osas paksemad ja lihakamad ning peenemad tipu osas. Artišokk on putuktolmleja.[2]

Viljadeks on lendkarvadega varustatud seemnised, mis levivad tuule abil.[2]

Artišoki õisik
Artišoki seemnis

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Artišokki kasutati nii toiduks kui ka ravimtaimena juba vanade egiptlaste ja kreeklaste poolt. Pilte ja kujutisi artišokist on leitud egiptlaste savitahvlitelt kui ka altaritelt. Esimest korda kirjeldati artišokki 4. sajandil eKr Kreeka kirjaniku Theophrastose poolt. Rooma impeeriumis kasutati artišokki tema seedimist turgutava toime pärast ja delikatesstoiduna. Alates 16. sajandist arvati, et artišokist võib kasu olla ka maksahaiguste nagu kollatõve ravi puhul, lisaks peeti seda delikatessiks ning artišokki võis leida aadlike ja rikaste toidulaualt. Botaaniline nimi pärineb sõnadest Kinara, mis on Kreekas asuv saar ning sõnast "skolymos", mis tähenab Kreeka keeles ohakat.[3]

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Kulinaarias[muuda | muuda lähteteksti]

Artišokki peetakse delikatess-köögiviljaks. Söödavaks osaks artišoki juures on tema õiepung koos lihakate kandelehtedega. Õiepunga sisemist osa kutsutakse ka artišoki südameks. Tavaliselt artišokki praetakse, küpsetatakse ahjus või kuumutatakse muul viisil, aga võib süüa ka toorelt või marineeritult. Artišokki võib tarvitada niisama või lisada näiteks salatitesse, pastadesse või pitsadele.[4]

Meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

On leitud, et artišokk omab antioksüdantset, antimikroobset ja põletikuvastast toimet. Artišokist võib kasu olla südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorite (näiteks kolesterooli), diabeedi, seedektrakti haiguste ja maksahaiguste ravis. Usutakse ka , et artišokk indutseerib apoptoosi ja vähendab vähirakkude proliferatsiooni.[3]

Toiteväärtus ja keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Toiteväärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Toiteväärtus 100 grammi toore taimse materjali kohta[5]
Energiat 47 kcal (197 kJ)
Valke 3,27 g
Rasvu 0,15 g
Süsivesikuid 10,51 g
Kiudaineid 5,4 g
Suhkruid 0,99 g

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Artišoki õisik sisaldab rasvu, süsivesikuid ja valke. Samuti sisaldab see kiudaineid (inuliini), kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, foolhapet, C-vitamiini, niatsiini, tiamiini, mikroelemente ja karotenoide. Artišokis leidub ka olulisi polüküllastumata rasvhappeid nagu näiteks steariin-, palmitiin-, oleiin- ja linoolhappeid. Lisaks on artišokk rikas antotsüaniinipigmentide ja paljude ensüümide poolest, sealhulgast leidub oksüdaasi, peroksidaasi, tsüanaasi ja askorbinaasi.[3]

Huvitavaid fakte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bruna de Falco, Guido Incerti, Mariana Amato, Virginia Lanzotti. "Artichoke: botanical, agronomical, phytochemical, and pharmacological overview". SpringerLink, 29. Juuli 2015.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Globe artichoke (Cynara cardunculus var. scolymus)". Plantwise Knowledge Bank.
  3. 3,0 3,1 3,2 "Artichoke". Drugs.
  4. Jessica Hendricks. "Can You Eat Raw Artichokes?". Our everyday life.
  5. "Full Report (All Nutrients): 11007, Artichokes, (globe or french), raw". (National Nutrient Database for Standard Reference Legacy Release). United States Department of Agriculture.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 "Interesting facts about Artichokes". Top food facts.