Arnold von Harff

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rüütel Arnold von Harff (1471 Harffi linnus – jaanuar 1505 Harffi linnus) oli Saksa rändur ja reisikirjanik, kes käis 14961499 palverännakul Roomas, Jeruusalemmas ja Santiago de Compostelas.

Arnold von Harff oli Alam-Reinimaa põlisaadlik (rüütel), kes elas Kölnis. Ta sündis 1471. aastal Harffi linnuses Erfti jõe ääres Jülichi hertsogiriigis.

Palverännak[muuda | muuda lähteteksti]

Arnold von Harffi järgi peab palveränduril kaasas olema kolm rahakotti: ühes olgu raha, teises ettevaatus ja kolmandas tarkus.

Ta asus Kölnist teele 7. novembril 1496 ja rändas läbi Saksamaa.

Dubrovnikis pani ta kirja 1496 või 1497 kirja 56 horvaadikeelset sõna.

1496 (või 1497) rändas ta läbi Albaania, külastades Ulcinjit (praegune Montenegro), Durrëst ja Sazanit. Durrëses koostas ta albaania keele sõnaloendi saksakeelsete vastetega, mis sisaldab 8 lauset, 12 arvsõna (1 kuni 10, 100 ja 1000) ja 21 või 26 muud sõna. See on albaania keele mälestis, mis Albaanias on tuntud Fjalorthi nime all.

Veneetsia[muuda | muuda lähteteksti]

Veneetsia kohta jutustab ta nii: Veneetsias viisid kaupmehed mu Saksa majja, mida lombardia keeles nimetatakse Fondigo Tudisco [Fondaco dei Tedeschi], praegu Kölnis Maarja kiriku taga elava Anton Paffendorfi arvemajja. Ta hankis seal mulle austava vastuvõtu ning saatis mind igal pool, näidates linna.

Kirjeldan kõigepealt seda kauplemismaja. Et ma seal mõnda aega peatusin, sain ma seal iga päev näha suurt vürtside, siidi ja muude kaupade käivet. Need pakiti ja saadeti kõikidesse kaubalinnadesse, sest igal kaupmehel on seal oma arvemaja – Kölnist, Strassburgist, Nürnbergist, Augsburgist, Lübeckist ja teistest [Püha Rooma] Riigi Saksa linnadest. Kaupmehed ütlesid, et maksavad Veneetsia isandatele [maksudena] iga päev sada tukatit vaba raha, peale selle ostavad nad kogu kauba seal [Veneetsia]s ja maksavad selle eest kallilt.

Sellest Saksa majast minnakse üle pika puusilla paremal. Siis jõutakse väiksele väljakule, mille nimi on Rialto. Siia kogunevad kaupmehed kauplema iga päev kell 9 või 10, nii et igaüht neist võib sealt ruttu leida.

See väljak on ümmargune ja umbes sama suur nagu Durenis. Väljaku lähedal istuvad rahavahetajad, kes hoolitsevad kaupmeeste sularaha eest, mida need hoiavad rahavahetajate käes, et neil oleks vähem raha käes. Kui üks kaupmees ostab teise käest, siis ta juhatab ta pamkurite juurde, nii et kaupmeeste vahel liigub vähe raha.

Rialtolt väljuvad pikad tänavad, kus kaupmeestel on poed, nagu näiteks kullasseppadel ja juveliiridel, kes müüvad pärleid ja kalliskive.

Ühel tänaval on rätsepad, kingsepad, köiemüüjad, lina- ja rõivamüüjad ja teised, keda kauples seal lugematul arvul.

Poodide peal on kloostri maganisruumi taoline koht, nii et igal kaupmehel Veneetsias on oma kauplus, mis on täis kaupa, vürtse, haruldasi rõivaid, siidrõivaid ja palju teisi kaupu, nii et võib öelda, et Veneetsia rikkus on sellel väljakul.

Siit [Rialtolt] läksime San Marco peakiriku juurde läbi paljude kitsaste tänavate, millest mõnel olid [[apteek]rid, mõnel raamatuköitjad, teistel igasugused kaupmehed, kes ajasid õitsvat äri.

San Marco on väga ilus, kuid madal kirik, mille kohal on palju ümmargusi, seatinaga kaetud võlve.

See kirik on alt ja ülalt ja mõlemalt poolt kaetud marmorkividega, ja peale selle on ta ülalt ja mõlemalt poolt kaetud kullaga.

Kui siseneda kirikusse väljakult, siis vasakul on altar, mis on tarastatud käsipuuha vastu poolarit, millel on puust krutsifiks, mille on tagunud üks pettunud hasartmängija ning mis on teinud palju imesid.

Kui minna koori poole, siis paremal võlvi sees on Veneetsia aare, mis pühade ajal pannakse välja kõrgele altarile, nagu näiteks 12 krooni ja 12 pihiku esilappi, mis on tehtud kullast, pärlitest, safiiridest, rubiinidest ja smaragdidest. Samuti kuus haruldast kalliskividega kuldristi. Samuti Veneetsia doodži kübar, mis on tallele pandud kui hindamatu väärtusega ese. Samuti kaks suurt kuldlühtrit, mille peal on kolm suurt rubiini. Samuti suur ja pikk ükssarvikusarv [([[narval]]ivõhk)], mis on üliväga taga otsitud, ning palju väärtuslikke juveele, mida kõiki kokku kutsutakse Veneetsia aardeks.

Veneetsiast edasi[muuda | muuda lähteteksti]

Veebruaris 1497 läks ta Veneetsias laeva peale ja sõitis Aleksandria ein. Egiptuses külastas ta Kairot ning püha Katariina hauda Siinai mäel ja teisi pühapaiku Siinai poolsaarel.

Tõenäoliselt sealt suundus ta Palestiinasse. Ta teatab, et juudid olevat seak kõnelnud heebrea keelt.

Edasi rändas Damaskuse ja Ḩalabi kaudu Antiookiasse ning seejärel läbi kogu Väike-Aasia. Väike-Aasiast siirdus ta Veneetsia kaudu Santiago de Compostelasse ning sealt Prantsusmaa ja Hollandi kaudu tagasi koju.

10. oktoobril 1499 jõudis ta Heinsbergis jälle Jülichi hertsogiriigi territooriumile.

Pärast palverännakut[muuda | muuda lähteteksti]

Hiljem sai ta Gelderni hertsogiriigi pärusvarahoidjaks, kuid suri juba jaanuaris 1505 oma pärusmõisas.

Reisikiri[muuda | muuda lähteteksti]

Oma palverännakust kirjutas ta üksikasjaliku reisikirja. Osa jutustusest on väljamõeldis. Nimelt jutustab ta oma olematutest reisidest Indiasse, Nicobari saartele, Madagaskarile ja Niiluse lätetele.

Reisikiri sisaldab üheksa keele (sealhulgas albaania, baski, bretooni, horvaadi ja ungari keele ning Palestiinas ja Abessiinias kõneldava keele) lühikese sõnaloendi koos mõnede fraasidega. Need on kirja pandud kuulmise järgi.

Reisikirja avaldas 1860 Kölnis Eberhard von Groote pealkirja all Die Pilgerfahrt des Ritters Arnold von Harff von Cöln durch Italien, Syrien, Aegypten, Arabien, Aethiopien, Nubien, Palästina, die Türkei, Frankreich und Spanien, wie er sie in den Jahren 1496 bis 1499 vollendet, beschrieben und durch Zeichnungen erläutert hat (Rüütel Arnold von Harffi palverännak Kölnist läbi Itaalia, Süüria, Egiptuse, Araabia, Etioopia, Nuubia, Türgi, Prantsusmaa ja Hispaania, nagu ta selle aastatel 1496 kuni 1499 teoks tegi, kirjeldas ja joonistustega selgitas).

Reisikirjast on säilinud 12 käsikirja ja teist sama palju on kaotsi läinud.