Arnold Kask
Arnold Kask (10. august 1902 Pärnu – 30. juuli 1994 Tartu) oli keeleteadlane, filoloogiadoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1961).[1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Arnold Kask lõpetas 1923. aastal Pärnu linna ühisgümnaasiumi. Astus Tartu Ülikooli, kus õppis eesti keelt, kirjandust, pedagoogikat ja filosoofiat.[2] 1929 lõpetas Tartu Ülikooli Pärnu linna stipendiaadina. 1943 kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel". 1955 kaitses TRÜ-s väitekirja "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles" (avaldati 1958), sai esimeseks Tartu Riikliku Ülikooli keeleteaduse doktoriks.[1][2]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Töötas 1929–1943 Hugo Treffneri Gümnaasiumi emakeeleõpetajana. 1940–1941 luges ülikooli pedagoogilises instituudis õppejõuna emakeele õpetamise metoodikat.
1941–1944 töötas Tartu Õpetajate Seminari õpetajana. 1944 oli TRÜ eesti keele lektor pärast Johannes Voldemar Veskit, 1944–1957 eesti keele kateedri dotsent, õpetas keeleajalugu, murdeid ja eesti keele sõnavara. 1957–1975 oli professor ja 1955–1975 kateedri juhataja. Tema suunamisel loodi õppematerjale ja kõrgkooliõpikuid. Organiseeris instituudi juurde murdearhiivi loomist, kavandas tulevase murdesõnaraamatu põhimõtteid. 1975–1991 oli TRÜ-s konsultantprofessor, alates 1993 emeriitprofessor. 1947–1952 töötas ta Keele ja Kirjanduse Instituudi keeleuurimissektori juhatajana ja 1952–1955 instituudi vanemteadurina. 1961 sai Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks eesti keele alal. 1944 ja 1968–1982 oli Emakeele Seltsi esimees, 1945–1948 abiesimees, alates 1974 auliige. Lisaks oli ta Nõukogude Fennougristide Komitee liige ja Soome-Ugri Seltsi välisliige (1959).[1][2]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Arnold Kase teadustöö põhisuunad olid eesti kirjakeele ajalugu ja murdeuurimine (alustas murdekogumist 1925).[1][2] Keeleteadlasena kasutas ta võrdlev-ajaloolist meetodit. [1] Uurimistöös jaotas eesti keeleala murreteks ja murderühmadeks ning selgitas kirjakeele murdelist tausta. Üldistavate uurimustega eri ajajärkude kirjakeelest, selle ortograafia ja morfoloogia kujunemisest, sõnavara arengust, kirjakeele normimisest, eesti leksikograafiast jms pani aluse eesti kirjakeele ajaloole – omaette distsipliinile ja kõrgkooli õppeainele.
Lisaks tegeles ta keelekorraldusega, normeeris eesti kirjakeelt. Arnold Kask on üle 160 teadustöö autor, sh õpikuid ja üle 30 raamatu.[2] Tema juhendamisel rajati eesti keele kateedri murdearhiiv ja vana kirjakeele kartoteek. Tema õpilased on Aino Valmet, Jaak Peebo, Valve-Liivi Kingisepp jpt.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti NSV teeneline teadlane (1970)
- Nõukogude Eesti preemia (1959)
- Eesti Teaduste Akadeemia medal (1982)
- Eesti NSV riiklik preemia (1985)
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- J. V. Veski ja eesti oskussõnastikud 3–5 (1938)
- Eesti keel ja selle arenemine (1946)
- Lühike ülevaade eesti keelest ja selle arenemisest (1949)
- Eesti murrete kujunemisest ja rühmitusest // Eesti rahva etnilisest ajaloost (1956)
- 15 aastat nõukogude eesti keeleteadust // Emakeele Seltsi aastaraamat 2 (1956)
- 40 aastat Emakeele Seltsi // Emakeele Seltsi aastaraamat 6 (1960)
- Eesti kirjakeele murdelise tausta kujunemisest (1962)
- Valimik eesti murdenäiteid (1962; 1980)
- Eesti keele grammatika I: häälikuõpetus ja ortograafia (1964, kaasautor)
- Eesti keele ajalooline grammatika I: häälikulugu (1967)
- "Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu" osast meie kirjakeele kujunemisel // Emakeele Seltsi aastaraamat 14/15 (1969)
- Pool sajandit Emakeele Seltsi // Emakeele Seltsi aastaraamat 16 (1970)
- Eesti kirjakeele ajaloost I–II (1970)
- J. V. Veski tööst Tartu ülikoolis // Emakeele Seltsi aastaraamat 19/20 (1975)
- Eesti murded ja kirjakeel (1984)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Uuspõld, Ellen 1972. Professor Arnold Kask 70-aastane – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 7–12.
- Ahven, Eeva 1972. Arnold Kask eesti kirjakeele ajaloo uurijana – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 15–26.
- Raiet, Erich 1972. Arnold Kask tänapäeva eesti kirjakeele viljelejana – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 29–34.
- Must, Mari 1972. Arnold Kask ja eesti murdeuurimine – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 37–41.
- A. Kase keeleliste tööde bibliograafia (koost. Helju Kaal) – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 51–53.
- Arnold Kask ja eesti murdeatlas – Keel ja Kirjandus 1982, nr 8, lk 428–431.
- Rätsep, Huno 1984. Professor Arnold Kask õppejõuna ja teadlasena – Emakeele Seltsi aastaraamat 28, lk 5–10.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Keelemehe elutöö. Professor Arnold Kask – 80. Toimetaja Helju Jüssi. Saate autorid Arnold Kask, Huno Rätsep ja Valve Kingisepp. ERRi arhiiv, 2. august 1982