Arnold Kask

Arnold Kask

Arnold Kask (10. august 1902 Pärnu – 30. juuli 1994 Tartu) oli keeleteadlane, filoloogiadoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige aastast 1961 .

Haridus

Arnold Kask lõpetas 1923. aastal Pärnu Ühisgümnaasiumi. Seejärel astus ta Tartu ülikooli, kus õppis eesti keelt, kirjandust, pedagoogikat ja filosoofiat. Kask lõpetas Tartu Ülikooli 1929. aastal Pärnu linna stipendiaadina. 1943. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistritöö "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel". 1955 kaitses ta tollases Tartu Riiklikus Ülikoolis doktoriväitekirja "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles" (avaldati 1958. aastal). Arnold Kasest sai esimene Tartu Riiklikus Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud keeleteadlane.

Töökäik

Arnold Kask töötas aastatel 1929–1943 Hugo Treffneri Gümnaasiumis emakeeleõpetajana. Ühtlasi õpetas ta aastatel 1940–1941 Tartu Ülikooli pedagoogilises instituudis emakeele õpetamise metoodikat.

Keeleteadlane Arnold Kask oma 70. sünnipäeval (1972)

Seejärel töötas ta aastatel 1941–1944 Tartu Ülikooli õpetajate seminaris õpetajana. 1944. aastal oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keele lektor pärast Johannes Voldemar Veskit. Aastatel 1944–1957 oli ta sealsamas eesti keele kateedri dotsent ning õpetas keeleajalugu, murdeid ja eesti keele sõnavara. Aastatel 1957–1975 oli ta professor ja ühtlasi 1955–1975 kateedri juhataja, 1975–1991 Tartu Riiklikus Ülikoolis konsultantprofessor, alates 1993. aastast emeriitprofessor.

Aastatel 1947–1952 töötas Kask ka Keele ja Kirjanduse Instituudi keeleuurimissektori juhatajana ning aastatel 1952–1955 instituudi vanemteadurina. 1961. aastal sai ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks eesti keele alal. Aastatel 1944 ja 1968–1982 oli Kask Emakeele Seltsi esimees ning 1945–1948 abiesimees, alates 1974. aastast selle auliige. Lisaks oli ta Nõukogude Fennougristide Komitee liige ja alates 1959. aastast Soome-Ugri Seltsi välisliige.

Teadustöö

Arnold Kask keskendus teadustöös eesti kirjakeele ajaloole ja murdeteadusele. Murdekogumisega alustas ta juba 1925. aastal. Kask kasutas keeleteaduse võrdlev-ajaloolist meetodit. Uurimistöös jagas ta eesti keeleala murreteks ja murderühmadeks ning selgitas eesti kirjakeele murdetausta. Kask koostas üldistavaid uurimusi eesti kirjakeelest eri ajajärkudel, selle ortograafia ja morfoloogia kujunemisest, sõnavara arenemisest, kirjakeele normimisest ja leksikograafiast. Sellega pani ta aluse eesti kirjakeele ajaloo uurimisele kui omaette distsipliinile ja kõrgkooli õppeainele.

Arnold Kask on enam 160 teadustöö autor, sealhulgas on ta kirjutanud õpikuid ja üle 30 raamatu. Tema eestvedamisel koostati õppematerjale ja kõrgkooliõpikuid. Lisaks organiseeris ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri murdearhiivi loomist ja kavandas tulevase murdesõnaraamatu koostamist. Tema juhendamisel rajati ka Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri vana kirjakeele kartoteek. Kase õpilased on keeleteadlased Aino Valmet, Jaak Peebo, Valve-Liivi Kingisepp jpt.

Lisaks tegeles Kask keelekorraldusega, normides eesti kirjakeelt.

Tunnustus

Keeleteadlane Arnold Kask 70. sünnipäeval (1972)

• 1959 – Nõukogude Eesti preemia
• 1970 – Eesti NSV teeneline teadlane
• 1982 – Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1985 – Eesti NSV riiklik preemia

Teoseid

• "J. V. Veski ja eesti oskussõnastikud" (1938)
• "Eesti keel ja selle arenemine" (1946)
• "Lühike ülevaade eesti keelest ja selle arenemisest" (1949)
• "Eesti murrete kujunemisest ja rühmitusest" (1956, artiklikogumik "Eesti rahva etnilisest ajaloost")
• "15 aastat nõukogude eesti keeleteadust" (1956, Emakeele Seltsi aastaraamat 2)
• "40 aastat Emakeele Seltsi" (1960, Emakeele Seltsi aastaraamat 6)
• "Eesti kirjakeele murdelise tausta kujunemisest" (1962)
• "Valimik eesti murdenäiteid" (1962)
• "Eesti keele grammatika I: häälikuõpetus ja ortograafia" (1964, kaasautor)
• "Eesti keele ajalooline grammatika I: häälikulugu" (1967)
• ""Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu" osast meie kirjakeele kujunemisel" (1969, Emakeele Seltsi aastaraamat 14/15)
• "Pool sajandit Emakeele Seltsi" (1970, Emakeele Seltsi aastaraamat 16)
• "Eesti kirjakeele ajaloost I–II" (1970)
• "J. V. Veski tööst Tartu ülikoolis" (1975, Emakeele Seltsi aastaraamat 19/20)
• "Eesti murded ja kirjakeel" (1984)

Kirjandus

• A. Kase keeleliste tööde bibliograafia – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 51–53.
• Arnold Kask ja eesti murdeatlas – Keel ja Kirjandus 1982, nr 8, lk 428–431.
• Ahven, Eeva. 1972. Arnold Kask eesti kirjakeele ajaloo uurijana – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 15–26.
• Must, Mari. 1972. Arnold Kask ja eesti murdeuurimine – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 37–41.
• Raiet, Erich. 1972. Arnold Kask tänapäeva eesti kirjakeele viljelejana – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 29–34.
• Rätsep, Huno. 1984. Professor Arnold Kask õppejõuna ja teadlasena – Emakeele Seltsi aastaraamat 28, lk 5–10.
• Uuspõld, Ellen. 1972. Professor Arnold Kask 70-aastane – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 7–12.

Välislingid

• Keelemehe elutöö. Professor Arnold Kask – 80. Toimetaja Helju Jüssi. Saate autorid Arnold Kask, Huno Rätsep ja Valve Kingisepp. ERR-i arhiiv, 2. august 1982.