Ellen Uuspõld

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ellen Uuspõld
Sündinud 19. aprill 1927
Meriküla, Ida-Virumaa
Haridus filoloogiakandidaat
Teaduskarjäär
Tegevusala(d) keeleteadus
Tuntumad tööd "Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus"
Autasud Valgetähe V klassi teenetemärk, Wiedemanni keeleauhind, Tartu Ülikooli suur medal

Ellen Uuspõld (snd Heek, sündinud 19. aprillil 1927 Ida-Virumaal Merekülas (Meriküla)) on Eesti keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aastal lõpetas Uuspõld Tallinna 3. keskkooli (praegune Lilleküla gümnaasium). Seejärel asus ta õppima Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1953. aastal eesti filoloogina.[1] Ülikooli diplomitöö teemaks oli ”Mitmuse osastav XIX sajandi kirjakeeles’’, tööd juhendas prof Arnold Kask.[2] Uuspõllu väitekiri oli esimene raamatu mahus strukturaalne analüüs eesti lause kohta.[3] 1967 sai Uuspõld filoloogiakandidaadi kraadi.[1] Kandidaaditöö pealkiri oli ’’Määrusliku des-, mata-, nud- (~ nuna-) ja tud- (~ tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus’’.[4]

Vasakult: Eduard Vääri, Helju Rajando, Ellen Uuspõld (1960)

Töö keelevaldkonnas[muuda | muuda lähteteksti]

1953. aastast töötas Uuspõld Tartu Ülikoolis, algul laborandi ja hiljem vanemlaborandina.[1] Keeleteadusse süvenes ta 1960. aastatel, kui Tartu Ülikoolis hakati õpetama keeleteooriat ja uusi keeleteaduse meetodeid.[3] Aastal 1965 alustas ta ülikoolis õppejõutööd. 19691971 töötas ta vanemõpetajana. Aastast 1973 sai temast dotsendi kohusetäitja ja 19741992 töötas ta dotsendina. Aastatel 19801983 oli Uuspõld Soomes Tampere Ülikooli eesti keele lektor.[1] Ta on koostanud palju õppevahendeid ja publitseerinud üle 60 teadustrükise. Uuspõld on toimetanud raamatuid ja andnud täiendusseminare ajakirjanikele. Ta on olnud kaasautor ajakirjanike täienduskursuse õppevahendi ”Ajaleht’’ koostamisel.[4] Tartu Ülikoolis on ta õpetanud eesti keelt, keelehoolet, keelelist toimetamist ja korrektuuri ning lauseõpetust.[5] Uurijana on ta spetsialiseerunud eesti keele süntaksile (eriti lauselühendile), keelekorraldusele ja eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikale.[1] Uuspõld on juhendanud Toomas Helbi 2004. aastal kaitstud doktoritööd “Sõnakeskne keelemudel: eesti regulaarne ja irregulaarne verb’’.[4] Ülikoolis tegeles Uuspõld ka toimetiste ja ajalehe redigeerimisega.[3] Uuspõld on kuulunud Emakeele Seltsi juhatusse ja ESi keeletoimkonda.[4] Ta on osalenud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni töös ning olnud ESi väljaannete toimetaja.[6]

Vasakult: Ellen Uuspõld, Paula Palmeos. Õppesõit Mulgi murde alale (1983)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ülikoolis õppis ta mittestatsionaarses õppes ja töötas paralleelselt kirjastuses Teaduslik Kirjandus tehnilise korrektorina.[7] Kirjastuses kohtus Leonhard Uuspõlluga (19212016), kellega 1949. aastal abiellus.[7] Pärast kirjastusest lahkumist asus ta tööle tõlgi ja toimetajana vabariiklikku sanitaarhariduse majja. 1952. aastal lõpetas Ellen Uuspõld ülikooli ning kutsuti tööle eesti keele kateedrisse laborandiks. Hiljem töötas ta sealsamas pikka aega õppejõuna.[7]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal pälvis Uuspõld Tartu Ülikooli suure medali.[4] Sellega tunnustatakse ülikooli ees eriti suurte teenetega töötajaid.[8]

14. mail 2000 anti Ellen Uuspõllule üle Wiedemanni keeleauhind. F. J. Wiedemanni keeleauhinna sai ta panuse eest eesti kirjakeele püsimisse – oma uurimistööde täpsuse ja pidevuse, loengute teadusliku värskuse, toimetajatöö, juhendajanõudlikkuse ja tööarmastuse eest.[5]

23. veebruaril 2004 anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk.[9]

Ellen Uuspõld on Eesti Keeletoimetajate Liidu[10] auliige.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1966 ’’Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus’’ E. Uuspõld
  • 1973 ’’Eesti keele tekste ja harjutusi vene üliõpilastele. 1. vihik.’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1981 ’’Eesti keele tekste ja harjutusi vene üliõpilastele. 2. vihik.’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1981 ’’Eesti keele õpik = Учебник эстонского языка’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1982 ’’Viron verbien infiniittisten rakenteiden subjektisääntöjä’’ E. Uuspõld
  • 1984 ’’Johannes Aavik viron kirjakielen uudistajana’’ E. Uuspõld 1992 ’’Viron transitiiviverbien syntaksista’’ E. Uuspõld
  • 1993 ’’Eesti keele õpik kõrgkoolidele = Учебник эстонского языка для вузов’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1966 ’’ Eesti keele õpik = Учебник эстонского языка’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1997 ’’Pühendusteos Huno Rätsepale’’ E.Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 2001 ’’Популярная грамматика эстонского языка. Eesti keele grammatiline vormistik. Moodustamine ja kasutamine’’ E. Uuspõld ja A. Valmet
  • 2002 ’’Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale’’ E. Uuspõld ja A. Mund
  • 2004 ’’Üliõpilastööde vormistamise juhend’’ E. Uuspõld

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Agendi väljendamisest des-konstruktsiooniga lausetes" – Keel ja struktuur 1972, nr 7, lk 108–118
  • "Mats enne ja nüüd" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 598–599
  • "Kas des- ja mata-tarindid on alati lauselühendid?" – Õpetajate Leht 6. aprill 2001, lk 13
  • "Mõningaist liiasusnähtustest eesti keelekasutuses" – Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, lk 743–747
  • "Veel kord komast" – Õpetajate Leht 18. november 2005, lk 11
  • "Modaalsusest ja modaalsest predikaadist eesti keeles" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 8, lk 468–47
  • "Tänapäeva eesti kirjakeele grammatilise vormistiku mõningaist arenguist" – Kirjakeel 1983, Tallinn: Valgus, lk 62–79
  • "Atributiivsete partitsiipkonstruktsioonide eitavad vasted" – Keel ja struktuur 1978, nr 10, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 66–80

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2013). Eesti teadlaste biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lk 954. 
  2. Ellen Uuspõld. "Mitmuse osastav XIX sajandi kirjakeeles". 1953. Kasutatud 22. jaanuar 2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 Ardo Kaljuvee. "Ellen Uuspõld (80)". Eesti Päevaleht, 14. aprill 2007. Kasutatud 22. jaanuar 2018.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Generatiivse Grammatika Grupp. "Ellen Uuspõld". 2015. Kasutatud 22. jaanuar 2018.
  5. 5,0 5,1 Eevi Ross (2005). Wiedemanni keeleauhind 1989–2003. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 123–128. 
  6. "Dots Ellen Uuspõld 75". Universitas Tartuensis, 19. aprill 2002.
  7. 7,0 7,1 7,2 Maarja Lõhmus, Sulev Uus, Peeter Vihalemm (2014). Ma lõpetan selle jama ära. Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Lk 45–50. 
  8. Tartu Ülikool. "Suur medal". Kasutatud 22. jaanuar 2018.
  9. http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/4526/*
  10. Eesti Keeletoimetajate Liit. "Auliikmed".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Keelekõrv. 306. saade. Ellen Uuspõld