Meredivisjon
Meredivisjon on Kaitseliidu Tallinna Maleva eksterritoriaalne merenduslik allüksus.
Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Meredivisjoni peamisteks eesmärkideks on koostöö arendamine Tallinna Maleva ja selle allüksustega ning koostöö arendamine Kaitseliidu ja Mereväe vahel.[1]
Meredivisjoni kuuluvad kaitseliitlased, kes on kuidagi seotud merendusega.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1924-1940[muuda | muuda lähteteksti]
Ajaliselt[muuda | muuda lähteteksti]
Kui Sadama ja Mereasjanduse Peavalitsuse ametnikud 1924. aasta 1. detsembri hommikul tööle tulid, said nad teada enamlaste riigipöörde mässust. Eduard Avik asus kohe organiseerima ametnikest sadama ja peavalitsuse maja kaitset. Samaks õhtuks pandi välja laevadelt ja laost saadud püsside ja revolvritega varustatud piilkonnad. 6. detsembril tuli taaselustatud Tallinna Kaitseliidu ülema korraldus vajalike relvade väljastamiseks, mis jõudsid kohale 3 päeva pärast. Määrati ka Eduard Avik ametlikult Kaitseliidu Sadama jaoskonna ülemaks. Väike meeskond pidas sadamas ööpäevaringselt valvet, seejuures mõni mees sai puhata ainult paar tundi. Sadama malevkonna loomise päevana hakatigi hiljem tähistama 1. detsembrit 1924.
1925. aastal kuulusid Sadama malevkonna juhatusse malevkonnapealik Eduard Avik, tema abi kaugsõidukapten Oskar Treilmann (Toomara), Jakob Koppel ja E. Regi. Majanduspealik oli Pikalaenu Panga president Paul Öpik. Malevkond asus Veeteede Valitsuse ruumides, kus peeti ka suurem osa õppusi ja koosolekuid. Kokku oli liikmeid malevkonnas 125.
1. juunist 1928 kuni 1940. aastani oli Sadama malevkonna pealik Edgar-Eduard Maremaa. (Manitski). Eduard Avikust sai hiljem eraldi Kaitseliidu Tallinna maleva mereüksuste pealik.
1932. a. septembrist tegutses malevkonna juures laskurklubi. Mereväe ja Sadama malevkonna vahel hakkasid toimuma iga-aastased laskevõistlused. R. Kuusner ja Alfred Kalm annetasid laskevõistluste rändauhindadeks väärtuslikud hõbeesemed.
1933. aastal hankis malevkond endale klubiruumid koos sisustusega.
1933.-1934. aasta talvel korraldati esimesed paadijuhtide kursused, mille lõpetas kevadel 19 meest. Suvel toimusid õppused sõude- ja mootorpaatidel ning mereväe traaleritel. Pikematel õppesõitudel liini- ja abilaevadel täitsid malevlased laevameeskonna kõiki kohustusi. Iga kursuse lõpetanu pidi iseseisvalt saama vähemalt kaks kuud sõidupraktikat. Õppuste eestvedajateks olid maleva mereüksuste pealik E. Avik, kaugsõidukapten E. Pahl ja tegevteenistuses olevad mereväeohvitserid.
25. mail 1935. aastal toimus Tallinnas Veeteede Valitsuse hoone ees Tallinna maleva Sadama malevkonnale lipu üleandmine. Lipu annetas malevkonnale Naiskodukaitse jaoskond (esinaine Veera Toomara). Annetatud siidiriides lipu ühel küljel oli täies purjes sõitev viikingilaev ja kiri malevkonna nimetuse ning asutamisaastaga. Teine külg kandis Tallinna värve ja Kaitseliidu embleemi. 1935. aastaks oli jõutud muretseda vajalikud relvad, mis aitas tõsta malevkonna võimet. 1935. aastal kuulus Sadama malevkonda 192 liiget.
1936. aastal laskmise karikavõistlustest võttis osa 100% malevkonna tegevliikmeist. Väärtuslikud rändauhinnad annetasid malevkonnale laskevõistluseks Johannes Hergauk ja Karl Sander.
1937. aastal toimus malevkonna signalistide kursus, mille lõpetasid aprillis edukalt 10 merekaitseliitlast. 1937. aasta septembris toimusid mereõppused, mida loeti igati kordaläinuks.
18.-19 juunil 1939. aastal korraldas malevkond õppesõidu Helsingisse laevadel Sekstant ja Lood.
1939. aastaks oli Sadama malevkond suurim Merekaitseliidu koosseisus olnud üksus. Malevkonna koosseisus olid Luurepaatide divisjon, Traalerite divisjon, Eridivisjon ja Suurupi Meredivisjon. Koosseisulistest veesõidukitest olid malevkonna koosseisus näiteks "Vikerlane", "Malevlane" ja "Mimosa" (annetatud).
Enne likvideerimist 1940. aastal oli malevkonnas u 240 liiget.
Üldist[muuda | muuda lähteteksti]
Malevkond koosnes peamiselt riigiametnikest. Lähtuti põhimõttest, et kunstlikult liikmete suurt arvu taga ei aeta. Järjekindlalt kustutati nimestikust passiivseks jäänud liikmed, mistõttu malevkonnas valitses juba algusest peale täielik üksmeel ja väga kindel distsipliin ning kõik võtsid aktiivselt osa Kaitseliidu elust. Malevkonna koosseisu kuulusid ka 2 arsti, 2 velskrit, õed ja samariitlased. Sadama malevkonna liikmete vormiks oli Merekaitseliidu vorm. Suurem osa malevlasi oli varustatud vormiriietuse ja jalanõudega.
Ujuvvahendite meeskonnad määrati malevkonna pealiku käskkirjaga. Näiteks 15. juunil 1937 määrati Malevkonna pealiku käskkirjaga nr 11 navigatsiooniajaks mootorpaadi “Malevlane” koosseis alljärgnevalt: paadijuht Gerhard Keck, paadijuhi abi Richard Kabrits, motorist Villem Mast, motorist abi Adolf Köst, minöör Jaan Kõrge, signalistid Aleksander Koemets ja Armand Eller.
Sadama malevkonnaga tegid koostööd mitmed üksikisikud, seltskondlikud organisatsioonid ja asutused, aidates ka materiaalselt. Samuti tegid koostööd A/S Eesti Aga, laevaäri E. Bergmann & Co, Riigi Sadamatehased, A/S Tallinna Laevaühisus, Käsmu Laevaühisus ja teised. See võimaldas malevkonnal tegevusaastate jooksul riikliku toetuseta ja ainult mõne üksiku peo korraldamisega katta kõik oma jooksvad väljaminekud.
Pärast taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Eesti taasiseseisvumist moodustasid 12 mereharidusega ja laevadel töötanud kaitseliitlast Tallinna malevas omal algatusel Meredivisjoni. Teadaolevalt said Tallinna kaitseliitlased 1992. aastal enda käsutusse Jaroslavets-tüüpi abilaeva (laev oli kasutusel vaid paar aastat), kuid pole selge, kas antud tegevus oli toona seotud ka Meredivisjoniga.
Sadama malevkond taasloodi ametlikult 2. detsembril 1994, kui Kaitseliidu ülem nimetas Meredivisjoni Teise maailmasõja eelse Sadama malevkonna õigusjärglaseks. Taasloodud malevkonna esimeseks pealikuks sai Ruurich Rätsep, tema abiks Valeri Sirel.
1996. aasta jaanuaris asus malevkonna pealiku ametikohale nooremleitnant Raivo Noorhani.
2001. aastal asus malevkonna etteotsa ettevõtja ja insener leitnant Toomas Peek, kes jäi pealikuks kuni 2016. (teistel andmetel 2017.) aastani.
25. mail 2002. pühitseti Tallinnas Kaarli kirikus malevkonna uus lipp. Kavandi autor oli malevkonna liige, heraldikaekspert Priit Herodes ning lipu annetas leitnant Toomas Peek.
2004. aastal nimetati Sadama malevkond seoses Kaitseliidu rahuaegse struktuuri reformiga ("malevkonnas" pidi olema kindel minimaalne arv liikmeid, kuid "divisjon" polnud selliselt määratletud) uuesti Meredivisjoniks.
2006. aastal osalesid divisjoni liikmed koostöös mereväega mereparaadi korraldamisel Saaremaal.
Divisjon kasutas 2011. kuni 2014. aastani koostöös mereväega väljaõppeks patrull-laeva Ristna P422. Kuna mereväel laeva ülalpidamiseks ja remondiks rohkem vahendeid polnud võimalik eraldada ja Kaitseliit merelist ülesannet ei omanud ega kulusid kanda ei soovinud, tuli laev seejärel seisma jätta.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Meredivisjoni koduleht Kasutatud 11. oktoobril 2010