Aragóni kuningriik

	Aragóni kuningriik Reino de Aragón (aragoni) ; Regne d'Aragó (katalaani) ; Regnum Aragonum (ladina) ; Reino de Aragón (hispaania) 1035–1707
	Aragóni kuningriigi lipp Aragóni kuningriigi vapp
Valitsusvorm	Monarhia
Pealinn	Jaca (kuni 1096); Huesca (1096–1118); Zaragoza (alates 1118)
Religioon	roomakatoliku
Riigikeeled	aragoni ; katalaani ; hispaania ; ladina
Aragoni krahvkond	Bourboni Hispaania

Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707. Aragóni kuningriik oli Aragóni krooni peamine riik.

Aragóni kuningriigi alguseks peetakse 1035. aastat, mil suri Navarra kuningas Sancho III ning jaotas oma valdused poegade vahel. Aragóni krahvkonna alad sai endale tema vallaspoeg Ramiro I, kellele kuulusid juba varem piirkonnas ulatuslikud valdused ning keda seepeale kuningaks hakati nimetama. Tudela emiir ja Ramiro korraldasid peagi sõjakäigu Navarrasse, kus valitses Ramiro vend García Sánchez III. Ramiro sai Tafalla lahingus lüüa, kuid suutis siiski saavutada iseseisvuse Navarrast. Pärast oma venna Gonzalo surma 1043. aastal liitis Ramiro Aragóniga Ribagorza ja Sobrarbe krahvkonna.

Aragóni kuningriik laienes peagi lõunasse, vallutades osa Al-Ándalusi alasid. 1096 viidi kuningriigi pealinn Jacast Huescasse ja 1118. aastal Zaragozasse.

Aragóni kroon

1150. aastal abiellus Barcelona krahvkonna krahv Ramón Berenguer IV Aragóni kuninganna Petronila de Aragóniga, tulemuseks oli dünastiate liit: Barcelona krahvid ja Aragóni kuningasuguvõsa. Ramón Berenguer IV oli kuni oma surmani Barcelona krahv ja Aragóni prints. Nende poeg Alfonso II oli esimene Aragóni kuningas, kes omakorda oli Barcelona krahv, ta päris mõlema vanema valdused, pannes aluse Aragóni kroonile. Sealt alates pärisid kõik Aragóni krooni kuningad need tiitlid. Kumbki liidu moodustanud territoorium säilitas oma traditsioonid, tavad, raha ja arendas aja jooksul välja kohaliku valitsemise institutsioonid. 1213. aastal sai Aragóni kuningate valduseks Montpellier' linn. See juhtus Pedro II Katoliiklase abiellumisega Marie de Montpellier'ga. Viimane andis linna oma abikaasale kaasavaraks.

Kuningas (1227–1276) Jaime I Vallutaja vallutas aastatel 1229–1238 Baleaarid ja Valencia taifa.

1230. aastal vallutas Kastiilia kuningas Fernando III Leóni kuningriigi ja liitis selle oma kroonivaldustega. Ametlikult kahte riiki ei ühendatud ja León moodustas Kastiiliaga personaaluniooni, kuid võimukeskuseks kujunes Kastiilia.

Aragóni kroon hõlmas lisaks Aragóni kuningriigile eri aegadel ka Barcelona krahvkonna, Kataloonia vürstiriigi, Mallorca, Valencia, Sitsiilia ning Napoli kuningriigi, Ateena ja Neopatria hertsogkonna, samuti Korsika, Sardiinia, Andorra, Roussilloni ja Malta. Oma võimu tipul 14. ja 15. sajandil kontrollis Aragóni kroon suurt osa tänapäeva Ida-Hispaaniast ja Kagu-Prantsusmaast, samuti mitmeid suuri saari ja mandrivaldusi Vahemere kallastel kuni Kreekani välja. Krooni valduste osad olid poliitiliselt ühendatud ainult kuninga tasemel. Tänapäeva mõistes toimisid Aragóni maad rohkem nagu konföderatsioon, mitte üks riik.

Hispaania kuningriik

1468. aastal abiellus Aragóni kuningas Fernando II Kastiilia kuninganna Isabel I-ga, pannes aluse kahe riigi vahelisele dünastilisele unioonile. Nende tütrepoeg, Hispaaniat valitseva Habsburgid Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui Kastiilia valdused, viies nii lõpule Hispaania ühendamise, Hispaania kuningriigiks.

Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser Karl V, Aragóni ja Kastiilia (hilisema Hispaania) kuningas (Carlos I nime all) 1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516), Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles I') (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521 oli suurriigi võimust loobumist alustanud juba 1554. aastal. 1554. aastal andis ta poeg Philippile Milano hertsogkonna. Järgmisel aastal loobus ta tema kasuks ka Burgundia hertsogi tiitlist ehk Hispaania Madalmaadest. 1556. aasta alguses loobus ta Hispaania (Aragóni ja Kastiilia) kuninga kohast Philippi (1527–1598) kasuks, kellest sai Hispaania kuningas ja Madalamaade valitseja Felipe II.

Aragóni kuningriik eksisteeris juriidiliselt 1707. aastani, mil Hispaania kuningas Felipe V andis välja Nueva Planta dekreedid.

Vaata ka