Ants Jõgi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ants Jõgi (6. august 1892 Viljandi19. veebruar 1983 Tallinn) oli eesti näitleja.

Ta õppis Holstre vallakoolis ja Viljandis K. Wilhelmsoni eraalgkoolis, käis Karl Jungholzi näitemängukursustel. Aastatel 19101915 töötas kingsepana.

Ta alustas lavateed 1911. aastal Keilas Karl Vasko teatritrupis ja 1914. aastal Viljandis Koidu seltsis. Aastatel 19151918 teenis tsaari- ja Punaarmees.

Aastatel 19201921 töötas ta Ugalas (olles üks teatri asutajaid), 19211949 Estonia teatris ja 19491977 Draamateatris.

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese filmirolli tegi Jõgi 1924. aastal režissöör Valter Palmi filmis "Mineviku varjud", kehastades nõdrameelset Ullot.

Ta on mänginud veel mängufilmides "Valgus Koordis" (1951), "Tagahoovis" (1956), "Pöördel" (1957), "Veealused karid" (1959), "Vallatud kurvid" (1959), "Ohtlikud kurvid" (1961), "Juhuslik kohtumine" (1961), "Ühe katuse all" (1962), "Jäljed" (1963), "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964), "Kirjad Sõgedate külast" (1966), "Viini postmark" (1967), "Keskpäevane praam" (1967), "Mehed ei nuta" (telemängufilm, 1968), "Hullumeelsus" (1968), "Tuulevaikus" (1970), "Kolme katku vahel" (telemängufilm, 1970), "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (I ja II, 1975), "Surma hinda küsi surnutelt" (1977), "Aeg maha!" (telemängufilm, 1975), "Suvi" (1076), "Õpetaja" (1979) ja "Jõulud Vigalas" (1980). [1]

Leida Laius on teinud Ants Jõgist portreefilmi „Jäljed lumel" (1978). [1]

Ants Jõgi suri 19. veebruaril 1983 Tallinnas ja ta maeti 23. veebruaril 1983 Metsakalmistule[2].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teatrirollid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000
  • Nikolai Kraus. Näitleja Ants Jõgi. Tallinn, 1972

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]