Anija mõis

Anija mõis oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval asub mõis Harju maakonnas Anija vallas.

Anija mõis (Hannijöggi, hiljem Annia), asutati peale 1355. aastat. Mõisast on esimesed kirjalikud teated meieni jõudnud 1482. aastast, mil mõis kuulus rüütel Hermann Zoegele. Zoegede kätte jäi mõis kuni 1671. aastani mil selle ostis Liivimaa maamarssal kindralmajor Jakob Staël von Holstein (1628–1679). Peale ostmist laskis uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist mõisa peahoone(häärberi), kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. Staël von Holsteinide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, välja arvatud lühike periood 1770ndatel mil mõis oli panditud Maydellidele. Peale Jakob Staël von Holsteini hukkumist jäi mõis tema abikaasa valduseks, kes abiellus uuesti vabahärra Reinhold Johann von Ferseniga, keda on ka 1684 omanikuna märgitud. 1723 ostis Jakobi poeg Fabian Ernst Staël von Holstein (1672–1730) mõisa Fersenilt, pärast tema pärijast tütre Hedvig Margaretha surma päris 1771. aastal mõisa tütrepoeg, Eestimaa rüütelkonna peamees Fabian Ernst Staël von Holstein (1727–1772), kellelt omakorda poeg Matthias Staël von Holstein (1769–1853).

Arvatavasti sai just Anija mõisahoone 17. sajandi lõpul meie päevini säilinud Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonete ehitamisel eeskujuks.

Praegune klassitsismisugemetega barokne kahekorruseline peahoone valmis ajavahemikul 1800-1802 mil mõisa omanikuks oli Matthias Staël von Holstein. 19. sajandi teisel poolel pikendati hoonet vasakpoolsest otsast köögiploki juurdeehitamisega. Heimatsiilis veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi algusel. 18.-19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid nende hulgas ka kaaristuga ait (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga tall-tõllakuur karjakastell (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümberehitatud kujul).

1840. aastal panditi mõis Konstantin August von Ungern-Sternbergile, kes selle kolme aasta pärast ka endale päriseks ostis.

1858. aastal olid mõisas talurahvarahutused, mis on saanud tuntuks Eduard Vilde romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" põhjal.

Aasta peale 1905. aasta revolutsiooni müüs parun Arthur von Ungern-Sternberg (sünd. 1853^[1]) mõisa Kuramaa kubermangu Lielblīdene mõisa pärijannale, vürstinna Mary von Wahlile (sünd. vürstinna Lieven; 1886–1967), kes oli samal aastal abiellunud Pärnu-Viljandi kreisisaadiku Nikolai von Wahli poja Otto von Wahliga (1871–1936).

Mõisa viimaste maareformieelsete omanike Wahlide omandusajal suurendati Anija mõisa parki 2-3 korda ja istutati sinna mitmeid võõrpuuliike, mis on mõisapargi uhkuseks tänini. Lisaks suurendati mõisavaldusi ostes 1909. aastal Kodasoo mõisast 322 tessatiini suurune Kõrve maatükk ja 1915 Paasiku mõisast 43 tessatiini suurune Pappisilla maatükk.

Võõrandamise järel kolis 1924. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1975. aastani. Nõukogude perioodil kasutas mõosa peahoone ruume osasliselt kolhoosikontor ning (alates 1975. aastast) sovhoosi osakonnakontor. Kool avati taas 1990. aastal ja tegutses mõisas 2002. aastani. Praegu asuvad mõisahoones kohalik rahvamaja ja raamatukogu, mõisakeskus kuulub Anija vallale.

Vaata ka

Eesti mõisate loend

Viited

↑ Kuusalu koguduse personaalraamat VIII; EAA.1216.1.285; 1900-1914

Välislingid

[1] Kuusalu koguduse personaalraamat VIII; EAA.1216.1.285; 1900-1914

[1]