Anatoli Ostroumov

Anatoli Fjodorovitš Ostroumov (vene keeles Анатолий Фёдорович Остроумов; 8. juuni või 8. juuli 1861 Luga vald, Peterburi kubermang – 24. oktoober 1936 Tartu) oli vene rahvusest õigeusu vaimulik, kes tegutses alates 1919. aastast Eestis.

Anatoli Ostroumov sündis külapreestri perekonnas. Omandas hariduse Peterburi Vaimulikus Seminaris, mille lõpetas 21. juunil 1883. Sama aasta 26. septembril pühitses Peterburi metropoliit Issidor ta diakoniks ja neli päeva hiljem, 30. septembril preestriks.

Juba augustis 1883 oli isa Anatoli määratud teenima üht oma koduvalla külakogudustest, kus ta töötas viis kuud. 4. märtsil 1884 viidi ta üle Luga Katariina katedraali teiseks preestriks. Sellel ametikohal töötas Anatoli Ostroumov 1901. aastani.

Alates 1888. aastast töötas ta mitmetes kirikukoolides usuõpetuse õpetajana. 1899. aastast kuulus Peterburi piiskopkonna õppeasutuste nõukogusse, oli selle organi sekretär ja kassapidaja.

Aastatel 1894–1917 osales vaimulikkonna esindajana Luga valla esinduskogu töös.

Aastatel 1895–1919 oli ta Luga I praostkonna praost.

16. juunil 1901 edutati isa Anatoli Luga Katariina peakiriku esipreestriks ja talle anti ülempreestri aunimetus.

Luga katedraalis töötas isa Anatoli kuni 30. oktoobrini 1919, mil ta evakueerus koos naise ja kahe tütrega Eestisse, asudes detsembris tööle Aseris tegutsenud Loodearmee 5. sõjaväehaigla vaimulikuna.

Alalise töökoha Eestis sai ta 16. novembril 1921 kui Tartu Jumalaema Uinumise peakiriku kogudus valis ta omale teiseks preestriks. Pärast sealse esipreestri surma 1927. aastal sai Anatoli Ostroumovist Tartu Jumalaema Uinumise koguduse eesseisja.

Aastal 1932 valis Narva piiskopkonna täiskogu selleks ajaks lesestunud isa Anatoli Narva ja Irboska piiskopi kandidaadiks, kuid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku täiskogu jättis ta ametisse kinnitamata. Põhjuseks oli asjaolu, et vaatamata Eestis elatud 13 aastale ei olnud isa Anatoli ära õppinud eesti keelt ning eesti koguduste esindajad pidasid taolise inimese pühitsemist piiskopiks vastuvõetamatuks. Kuni surmani jätkas ta tööd Tartu Jumalaema Uinumise koguduses.

Anatoli Ostroumov suri oktoobris 1936 ja maeti Raadi kalmistu Uspenski rahulasse. Tema matusetalituse toimetasid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksander ning Petseri piiskop Nikolai.

Tunnustus

• 1896 – kamilavka
• 1900 – Pühima Sinodi käsirist ja keiserliku varakambri juveelidega kaunistatud rist
• 1904 – Püha Anna ordeni III järk ja Pühima Sinodi Piibel
• 1906 – Püha Anna ordeni II järk
• 1910 – Püha Vladimiri ordeni IV järk
• 1914 – paalitsa
• 1916 – Püha Vladimiri ordeni III järk

Allikad

• Осиповъ, Ал. (Aleksandr Ossipov) + Прот. А. Ф. Остроумовъ. – Православный Cобеседникъ (Pravoslavnõi Sobesednik), № 11, ноябрь 1936 г., стр. 146–150.
• Eesti Ajalooarhiiv, f 1655, n 3, s 22, l 161–165, Послужные списки священно-церковно-служителей Юрьевскаго Успенскаго Собора.