Mine sisu juurde

MDMA

Allikas: Vikipeedia
MDMA
MDMA keemiline valem
Üldised omadused
Keemiline valem C11H15NO2
Füüsikalised omadused
Molekuli mass 193,25 amü
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMA (3,4-metüleen-dioksü-N-metüülamfetamiin) on amfetamiini derivaat ja psühhoaktiivne aine, millel on stimulandi ja nõrga psühhedeelikumi omadused ja empaatiatunnet soodustav mõju.

Metüleendioksümetamfetamiin kuulub paljudes riikides, sealhulgas Eestis, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.[1]

MDMA molekuli 3D-mudel

Suu kaudu võetud MDMA toime algab 20–60 minutit pärast sissevõtmist ja kestab 3–5 tundi, järelmõju kuni 24 tundi ja pohmelus kuni 72 tundi[2]. MDMA võib tekitada eufooriat ja lähedustunnet teiste inimestega, suurenenud soovi teiste inimestega suhelda, neid puudutada ja kallistada. MDMA tõstab energiataset, vähendab väsimustunnet, und ja söögiisu, võib vähendada ärevust ja anda kerge psühhedeelse efekti (nt meeletajude intensiivistumine).

Katsed rottidega näitasid, et pärast MDMA manustamist suurenes veres märgatavalt oksütotsiini sisaldus.[3]

Uimasti farmakoloogiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]
MDMA-d sisaldavad tabletid

Enamikus riikides, sealhulgas Eestis, on MDMA tarvitamine ebaseaduslik. MDMA illegaalse uimastina on rahva seas tuntud nimetusega ecstasy (lühendid "E", "X" ja "XTC"). Biokeemiliste analüüside põhjal sisaldasid ecstasy tabletid 1980. ja 1990. aastatel peaaegu alati MDMA-d.[4]

Aastatel 1999–2005 laboratoorselt testitud ecstasy tablettidest 39% sisaldasid toimeainena MDMA-d ja 15% olid segud MDMAst ja teistest ainetest.[5]

Selle nime all ebaseaduslikus käibes olevad tabletid ja kapslid sisaldavad sageli lisaks MDMA-le või selle asemel teisi aineid, millest osad võivad olla ohtlikult mürgised. Ka pulbri kujul leviv MDMA (kasutajate seas tuntud kui "Molly") ei pruugi vastupidi kasutajate seas levinud eelarvamusele kuigi puhas olla.

Öistel tantsupidudel MDMA tarvitajaid ohustavad mitmesugustest lisanditest ja aseainetest tingitud kõrvaltoimed, näiteks võivad nad tunda üleväsimust ja ülekuumenemist, neid võib tabada hüponatreemia ja veekaotus, samuti veekaotuse ja ülekuumenemise vältimiseks ette võetud ülemäärasest veejoomisest tingitud elektrolüütide kontsentratsiooni häire (veemürgitus). Pärast tarvitamist võib esineda meeleolu langust, väsimust ja pohmelust, mis võivad kesta mitmeid päevi. On andmeid MDMA tarvitamise võimaliku neurotoksilisuse kohta[6]. MDMA kahjustavad mõjud mälule, unele, vaimsele tervisele ja serotoniinisüsteemile on teadlastevahelise vaidluse objektiks[7][8] [9].

MDMA võib anda ohtlikke koostoimeid serotoniinisüsteemi mõjutavate ravimite ja uimastitega, nt serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (SSRI) (mille hulka kuuluvad enamus levinud antidepressante) ja monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI) (nt ayahuascas sisalduvad harmiin ja harmaliin; mõned antidepressandid, nt moklobemiid) [10][11].

Kasutamine psühhoteraapias

[muuda | muuda lähteteksti]

Psühhoteraapias on katsetatud MDMA kasutamist abistava vahendina. Käimas on kliinilised katsetused MDMA kasutamiseks traumajärgse stressihäire ja ärevuse ravis[12].

  1. NARKOOTILISTE JA PSÜHHOTROOPSETE AINETE NIMEKIRJAD I–V
  2. MDMA Effects
  3. M. R. THOMPSON, P. D. CALLAGHAN, G. E. HUNT,J. L. CORNISH ja I. S. MCGREGOR, A ROLE FOR OXYTOCIN AND 5-HT1A RECEPTORS IN THE PROSOCIAL EFFECTS OF 3,4 METHYLENEDIOXYMETHAMPHETAMINE ("ECSTASY"), Neuroscience 146 (2007) 509 –514, Veebiversioon (vaadatud 07.04.2014) (inglise keeles)
  4. Parrott AC,ecstasy MDMA? A review of the proportion of ecstasy tablets containing MDMA, their dosage levels, and the changing perceptions of purity., Psychopharmacology (Berl). 2004 May;173(3-4):234-41. Epub 2004 Mar 9, Veebiversioon (vaadatud 07.04.2014) (inglise keeles)
  5. Tanner-Smith EE., Pharmacological content of tablets sold as "ecstasy": results from an online testing service., Drug Alcohol Depend. 2008 Jan 11;93(1-2):190., Veebiversioon (vaadatud 07.04.2014) (inglise keeles)
  6. Sarkar, S., & Schmued, L. (2010). Neurotoxicity of ecstasy (MDMA): an overview. Current Pharmaceutical Biotechnology, 11(5), 460–469.
  7. Halpern JH, Sherwood AR, Hudson JI, Gruber S, Kozin D, Pope HG (2011). "Residual neurocognitive features of long-term ecstasy users with minimal exposure to other drugs.". Addiction 106 (4): 777–86.
  8. Doblin, R., Greer, G., Holland, J., Jerome, L., Mithoefer, M. C., & Sessa, B. (2014). A reconsideration and response to Parrott AC (2013) ‘Human psychobiology of MDMA or "Ecstasy": an overview of 25 years of empirical research’. Human Psychopharmacology, 29(2), 105–108. doi:10.1002/hup.2389
  9. Parrott, A. C. (2014). MDMA is certainly damaging after 25 years of empirical research: a reply and refutation of Doblin et al. (2014). Human Psychopharmacology, 29(2), 109–119. doi:10.1002/hup.2390
  10. Silins, E., Copeland, J., & Dillon, P. (2007). Qualitative review of serotonin syndrome, ecstasy (MDMA) and the use of other serotonergic substances: hierarchy of risk. The Australian and New Zealand Journal of Psychiatry, 41(8), 649–655. doi:10.1080/00048670701449237
  11. Pilgrim, J. L., Gerostamoulos, D., Woodford, N., & Drummer, O. H. (2012). Serotonin toxicity involving MDMA (ecstasy) and moclobemide. Forensic Science International, 215(1-3), 184–188. doi:10.1016/j.forsciint.2011.04.008
  12. Multidisciplinary Association for Psychedelic Studies, http://www.maps.org/research/mdma/ 6.04.2014

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]