Albert Peters
| Albert Peters | |
|---|---|
| Sündinud | 11. veebruar 1893 |
| Surnud |
20. märts 1919 (26-aastaselt) Taheva raudteejaama juures Võrumaal |
| Teenistus |
1914–1917 Vene keiserlik sõjavägi 1918–1919 Eesti Rahvavägi |
| Auaste | Alamkapten |
| Juhtinud | Kitsarööpmeliste soomusrongide (1, 2, 3, 4) ülem Vabadussõjas |
| Sõjad/lahingud | Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud |
Püha Anna ordeni III ja IV klass Püha Stanislavi ordeni III klass Püha Vladimiri ordeni IV klass Vabadusristi II/3 (postuumselt) |
Albert Peters VR II/3 (11. veebruar 1893 Viruvere, Vana-Põltsamaa vald, Viljandimaa – 20. märts 1919 Taheva raudteejaama juures, Võrumaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (alamkapten), kitsarööpmeliste soomusrongide esimene ülem Vabadussõjas (jaanuarist märtsini 1919).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Albert Peters sündis 11. veebruaril 1893 Viljandimaal Vana-Põltsamaa vallas Viruvere küla Uuetalu talu pidaja peres.
Õppis Vana-Põltsamaa vallakoolis, Pilistvere kihelkonnakoolis ja Paide linnakoolis ning Tartu Põllumeeste Seltsi põllu- ja karjakasvatuskursustel. Sooritas Pärnus apteekriõpilase eksami.
Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]
Mobiliseeriti ja oli Esimese maailmasõja ajal 1914. aasta novembrist alates 172. tagavarapolgus. 1915. aasta maist Oranienbaumi lipnikekoolis, mille lõpetas 1915. aasta juulis. Oli seejärel nooremohvitser ja rooduülem 10. Novoingermanlandi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, kus sai kolm korda haavata.
Oli 1918. aasta veebruarist aprillini Haapsalus paiknenud 1. Eesti polgu 8. roodu ülem.
Ülendati 1917. aasta septembrist alamleitnandiks ja 1918. aasta aprillist leitnandiks ja alamkapteniks.
Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]
Oli Vabadussõjas alates 20. novembrist 1918 läbikäijate komando ülem. Määrati seejärel 15. jaanuaril 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide ülemaks – ja oli samaaegselt veebruarist 1919 kuni surmani ühtlasi ka Soomusrongide divisjoni ülema (kapten Anton Irve) abi.
Osales lahingutes Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes lahingut juhtides 20. märtsil 1919 Võrumaal, Taheva raudteejaama juures. Pärast alamkapten Petersi langemist 20. märtsil 1919 määrati kitsarööpmeliste soomusrongide uueks üldjuhiks kapten Arved Engmaa. Albert Peters on maetud Pilistvere kalmistule, suguvõsa matuseplatsile.
Vabadussõjas langes vaid üks kapten Petersist kõrgemal ametikohal olev ohvitser – tema vahetu ülem kapten Anton Irv.
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Sai Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest 1920. aastal postuumselt autasuks VR II/3. Ja Viljandimaal, Uue-Põltsamaa valda Alberti talu, mis anti üle ta isale.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Teenistusleht, ERA 495/7/4067
- Paul Villemi, "Soomusrongide diviis Vabadussõjas" // Sõdur 1928, nr. 48/49, lk 1322-1326.
- "Eesti Vabadusristi kavalerid", Tallinn 1935, lk 246.
- Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid" Tallinn, 2000, lk 159.
- Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts: Viljandi Muuseum 2016, lk. 557-558.