Albert Peters

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Albert Peters
Sündinud 11. veebruar 1893
Surnud 20. märts 1919 (26-aastaselt)
Taheva raudteejaama juures Võrumaal
Teenistused 19141917 Vene keiserlik sõjavägi
19181919 Eesti Rahvavägi
Auaste Alamkapten
Juhtinud Kitsarööpmeliste soomusrongide ülem Vabadussõjas
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Anna ordeni III ja IV klass
Püha Stanislavi ordeni III klass
Püha Vladimiri ordeni IV klass
Vabadusristi II/3 (postuumselt)

Albert Peters VR II/3 (11. veebruar 1893 Viruvere, Vana-Põltsamaa vald, Viljandimaa20. märts 1919 Taheva raudteejaama juures, Võrumaa) oli Tsaari-Venemaa ja Eesti sõjaväelane (alamkapten), kitsarööpmeliste soomusrongide ülem Vabadussõjas.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Albert Peters sündis 11. veebruaril 1893 Viljandimaal Vana-Põltsamaa vallas Viruvere küla Uuetalu talu pidaja peres.

Õppis Vana-Põltsamaa vallakoolis, Pilistvere kihelkonnakoolis ja Paide Gümnaasiumis ning Tartu Põllumeeste Seltsi põllu- ja karjakasvatuskursustel. Sooritas Pärnus apteekriõpilase eksami.

Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Mobiliseeriti ja oli Esimese maailmasõja ajal 1914. aasta novembrist alates 172. tagavarapolgus. 1915. aasta maist Oranienbaumi lipnikekoolis, mille lõpetas 1915. aasta juulis. Oli seejärel nooremohvitser ja rooduülem 10. Novoingermanlandi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, kus sai kolm korda haavata.

Oli 1918. aasta veebruarist aprillini Haapsalus paiknenud 1. Eesti polgu 8. roodu ülem.

Ülendati 1917. aasta septembrist alamleitnandiks ja 1918. aasta aprillist leitnandiks ja alamkapteniks.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Oli Vabadussõjas alates 20. novembrist 1918 läbikäijate komando ülem. Määrati seejärel 15. jaanuaril 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide ülemaks – ja oli samaaegselt veebruarist 1919 kuni surmani ühtlasi ka Soomusrongide Divisjoni ülema (kapten Anton Irve) abi.

Osales lahingutes Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes lahingut juhtides 20. märtsil 1919 Võrumaal, Taheva raudteejaama juures. Maetud Pilistvere kalmistule, suguvõsa matuseplatsile.

Vabadussõjas langes vaid üks kapten Petersist kõrgemal ametikohal olev ohvitser – tema vahetu ülem kapten Anton Irv.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Sai Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest 1920. aastal postuumselt autasuks VR II/3. Ja Viljandimaal, Uue-Põltsamaa valda Alberti talu, mis anti üle ta isale.

Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid" (2000)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]