Aime Kuulbusch-Mölder
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Aime Kuulbusch-Mölder (sünninimi Aime Kuulbusch, sündinud 10. oktoobril 1942 Pärnus) on eesti skulptor.
Ta lõpetas 1961. aastal Pärnu 1. Keskkooli ja 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi.
Töötanud Tallinnas 1969–1972 Eesti NSV Restaureerimisvalitsuses skulptuurirestaureerijana, alates 1973. aastast töötab ta vabakunstnikuna.
1974. aastast kuulub Eesti Kunstnike Liitu.
Aime Kuulbusch-Mölderi tööde hulgas on peamiselt klassikaliselt selged ja emotsionaalselt pingestatud psühholoogilised kunstiinimeste portreed, kuid ka figuure ja monumentaalteoseid. Ta on peamiselt kasutanud pronksi. Varase loomingu ühtlane hoolikas pinnatöötlus on arenenud varjundirikkamaks materjalikäsitluseks.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Juta Lehiste portree (1972)
- Juhan Viidingu portree (1976)
- Malle Leisi portree (1979)
- Tiit Pääsukese portree (1982)
- Mart Saare monument Tallinnas (1982)
- Mart Saare monument Tartus (1982)
- Peeter Süda monument Kuressaares (1983)
- Agu Aarna, Albrecht Altma, Paul Kogermani, Ottomar Madisoni, Jüri Nuudi, Juhan Vaabeli, August Velneri ja Aleksander Voldeki mälestussambad TTÜ akadeemikute alleel (1986).
- Heino Elleri monument Tallinnas (1987)
- "Justitia" (Tallinna kohtumaja, 1991, 2018. aastal koliti vastvalminud Lubja tn kodumaja suurde saali[1])
- Salme Pruudeni portreebüst Viljandis (1996)
- Urho Kekkose bareljeef (2011)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Skulptor Ants Mölder oli Aime Kuulbuschi abikaasa.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1983 Kristjan Raua preemia (Mart Saare monument ja Tiit Pääsukese portreeskulptuur)
- 1984 Eesti NSV teeneline kunstnik
Näitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976 Riia skulptuurikvadriennaalid
- 1985 Soome (9 eesti kujurit)
- 2006 Kulmagalleria (koos Tiiu Kirsipuu ja Marja-Liisa Mäki-Penttilä-ga [2]
- 2014 Kumu („Meie modernism. Eesti skulptuur 1960.–1970. aastatel”)
Isikunäitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1973 Tallinna kunstisalong
- 1978 TKM
- 1985 RKM
- 1992/93 Tallinna Kunstihoone galerii (koos Vello Vinnaga)
- 1993 Eesti Maja, Stockholm (koos Kaisa Puustakuga)
- 2016 Viimsi Püha Jaakobi kirik
Filmid
[muuda | muuda lähteteksti]- Visioon (1983, "Tallinnfilm", režissöör Peep Puks)
- Aime Kuulbusch (1988, režissöör Aime Kala; Eesti TV arhiiv)[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Liivalaia tänava kohtumaja skulptuur "Justitia" kolitakse Lubja tänava uude kohtumajja". Riigi Kinnisvara kodulehelülg. Vaadatud 13.04.2022.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017. Vaadatud 23. jaanuaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://arhiiv.err.ee/vaata/177850
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Maire Toom. Kunstipäevik. – Sirp ja Vasar, 1973, 31.aug.
- Jaak Olep. Kujur Aime Kuulbusch. – Noorus, 1976, nr. 9
- Tiina Pikamäe. Aime Kuulbuschi loomingust. – Sirp ja Vasar, 1978, 11. aug.
- Martti Soosaar. Skulptor Aime Kuulbusch. – Kultuur ja Elu, 1979, nr. 3
- Ike Volkov. Aime Kuulbusch, skulptor. – TMK, 1983, nr. 9
- Tiina Pikamäe. Portreenäitus.- Sirp ja Vasar, 1985, 5. apr.
- Leo Gens. Aime Kuulbusch. – Kunst, 1986, nr. 1
- Martti Soosaar. Ateljee-etüüde. 2. Tln., 1990
- T. Olep. Hingelt portretist.- Päevaleht, 1992, 15. dets.
- J. Kivimäe. Paari ajahetke tagune modernism.- KesKus, 2014, 10. oktoober. [1]
- Annika Koppel. Skulptor, kes puudutab aega. – Viimsi Teataja, 2016, 20. november.[2]
- Aime Kuulbusch: Skulptuurid. Tartu, 1978 (kataloog)
- Aime Kuulbusch. Tallinn, 1985 (kataloog)
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, Tallinn, 1996. T. Pikamäe, lk 224.